Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

Näitused ja üritused

   
image001Tamm, Jaan. Muinas-Tallinna otsimas. - Tallinn : Argo , 2019. – 190 lk.

Esimene kirjalik teade Tallinna kohta pärineb aastast 1219: misjonärina Liivimaale rännanud preester Henrik, Eesti ja Läti varase ajaloo tähtsaima allika autor, märgib, et suure väega Rävalasse seilanud taanlased „asusid Lyndanisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”. Võib niisiis öelda, et see daatum tähistab ühtlasi Tallinna astumist Euroopa ajaloo näitelavale. 

Ent mis täpsemalt asus sellel kohal enne taanlaste tulekut? Oli seal muinaseestlaste linnus, hooajaline kaubitsemiskoht või hoopis kultuspaik? Millal üldse saab asulast linn? Millised jooned linna iseloomustavad? Baltisaksa ja Eesti ajaloolased, arheoloogid ja linnauurijad on Tallinna linnakssaamise kohta avaldanud erinevaid, sageli lausa vastukäivaid mõtteid juba enam kui sajandi. Käesolev raamat püüab Tallinna kujunemise debatti lisada pea viiekümne aasta pikkusel uurimistööl põhineva vaatenurga, sidudes selle senisest enam Tallinna arheoloogilistel kaevamistel saadud andmestikuga, samuti linnastumisprotsessidega, mis leidsid aset kristianiseeruvas Läänemere ruumis 12. sajandi teisel poolel ning 13. sajandil. 

Arheoloog ja muinsuskaitsja Jaan Tamm on ligi pool sajandit tegelenud Tallinna arheoloogilise uurimisega ning kirjutanud sel teemal hulgaliselt raamatuid ja ülevaateartikleid. «Lugemissaal»
image009

Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde / Piiri, Reet, 1955-, koostaja. - Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2019. - 71 lk. : ill.

Milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid? Nagu rahvarõivastel ikka, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.

Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.

Rahvarõivakostüümi tootjad ja kandjad leiavad siit inspiratsiooni, et luua just meie rahvarõivatraditsioonidele vastav ülevise ja seda rõõmu ning uhkusega kanda. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image010

Roosaare, Jüri. Geoinformaatika : õpik kõrgkoolidele / Mõisja, Kiira. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 830 lk. : ill.

Käesolev kõrgkooliõpik keskendub geoinformaatika kui interdistsiplinaarse valdkonna süsteemsele käsitlusele. Ühtede kaante vahele on koondatud vajalikud alusteadmised nii geo- kui ka info-poolelt ning ruumiandmeid ja nende omadusi, analüüsi, esitamist ja kasutamist selgitavad osad. Samuti leiavad käsitlust geoinformaatika igapäevase rakendamisega seotud institutsioonilised ja sotsiaalsed küljed. Peale kõrgkooliõpiku rolli tahab raamat aidata kaasa eestikeelse erialaterminoloogia korrastamisele, asendamaks kõnekeelseid mugandusi korrektsete emakeelsete mõistetega. Selle soovi valguses võiks teos leida koha ka paljude erinevate ruumiandmetega kokku puutuvate inimeste raamaturiiulil.

Õpiku autorid Jüri Roosaare, Kiira Mõisja ja Raivo Aunap on geoinformaatika valdkonna kursusi õpetanud Tartu Ülikooli geograafia osakonnas ligemale 40 aastat. Nad on oma paljude juhendatavate kaasabil osalenud Eesti kartograafia taastekkes ja erinevate geoinfosüsteemide kiirelt jätkuvas arengus.

Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sihtasutuse Archimedes ja Tartu Ülikooli toel. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image011

Kondo, Marie. Jaapani korrastuskunst : korrastamise elumuutev vägi / Eek, Krista, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2015. - 214, [2] lk.

Seadke kodu jäädavalt korda ja vabastage see liigsest kolast imelise KonMari korrastusmeetodi abil. 

Marie Kondo, Jaapani ekspertkorrastaja ja professionaalne koristaja, aitab oma inspireeriva ja üksikasjalise meetodi abil teie eluruumid lõplikult korda seada. Eduka korrastamise võti on võtta asjad käsile õiges järjekorras, jätta alles ainult need esemed, mida tõeliselt armastate, ja teha seda kõike korraga ja kiiresti. Pärast korra majja löömist jääb teie ellu vaid ülesanne otsustada, milliseid esemeid alles hoida ja mida mitte. 

KonMari meetod ei muuda üksnes teie eluruume. Kui kodu saab korda, siis avastate, et muutuma hakkab ka teie elu. Tunnete end enesekindlamana, muutute edukamaks ning kogete energiat ja motivatsiooni elada just sellist elu, millest olete alati unistanud. 

Kui olete “Jaapani korrastuskunsti” läbi lugenud, siis julgete jätta seljataha oma elu negatiivsed aspektid: suudate tunda ära halva suhte ja teha sellele lõpu, lakkate pidevalt muretsemast ja kaotate lõpuks ometi liigsed kilod, millest olete soovinud lahti saada. Marie Kondo meetod toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”. Kui arvate, et selline põhimõte on võimatu, siis peaksite kindlasti selle mõjusa raamatu läbi lugema. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image012

Kuusik, Edith. Hull makroonide järele : [retseptid, täidised, nõuanded]. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2019. - 78, [2] lk. : ill.

See raamat on nagu killuke Pariisi Sinu kodus! Peategelasteks makroonid – maailmakuulsad luksuslikud ja prantsuslikult bravuursed maiused. Makroonide valmistamine võib algajale tõeline väljakutse olla, aga luban, et minu raamatu abil saab sellest hoopis meeldiv ja lihtne ettevõtmine. Leiad raamatust makroonide valmistamisviiside kirjeldused, juhatust toor¬ainete, töövahendite ja säilitamise kohta ning hulganisti väärtuslikke nõuandeid, kuidas vältida makrooniteo ebaõnnestumist. Lisaks on siin klassikalisi,aga ka uudseid ja põnevaid täidiste retsepte, mis panevad maitsemeeled naudingust nurruma nii rahulikul eestlasel kui ka elurõõmsal prantslasel. Loodan, et see raamat on abiks kirevas makroonide maailmas, annab vastused kõikidele nendega seotud küsimustele ja julgustab üha uuesti katsetama. Ning enne kui arugi saad, oled sinagi hull makroonide järele ja staar omaenese köögis!

Tee magusamaailma leidsin täiesti juhuslikult ja tänu uudishimule. „Kuidas nad ometi selliseid imelisi asju suudavad teha? Kas ka mina saaksin sellega hakkama!?“ Palju õppimist ja veel rohkem sihikindlust ning nüüd võin uhkusega öelda, et saangi hakkama! Minu armastus makroonide vastu sai alguse ühel koolitusreisil Prantsusmaale. Tänaseks valmistan ma makroone nagu prantslane ja mu armastus on veelgi kasvanud. Sellest, mis algas hobina, on saanud minu töö, minu armastus, minu elu. Makroonide kõrval teen Suhkrumaagia nime all eritellimustorte ja juhin ka erakooli Seikluskohvik, et pakkuda võimalust õppida kondiitrimaailma superstaaride käe all kõigile neile, kelle kirg või elukutse on küpsetamine. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image013

Toite väikelastele / Kangur, Anne, koostaja. - [Tallinn] : Odamees, 2019. - 211, [1] lk.

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks terve, tugev ja tark inimene. Selle juures on oluline lapse täisväärtuslik toitumine. Käesolev raamat pakubki rikkalikult retsepte, mille abil saab valmistada mitmekesiseid toite alates mahedatest püreedest ja kergetest suppidest kuni tõhusamate liha- ja kalaroogadeni. Iga vanem võib koostada just oma lapsele sobiva toidusedeli ning kasutada antud valmistusõpetusi loominguliselt, vastavalt olemasolevale toorainele ja lapse eelistustele. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

image017

Laulupidu. Jannsen. Koidula : avatakt / Veidemann, Rein, 1946-, teksti autor. - Tartu : Tartu Linnavalitsus ; [Tallinn] : SE&JS, 2019. - 243, [3] lk. : ill

Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale. 

Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. 

Rahvuseeposest „Kalevipoeg” leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus „Sind surmani“ sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread:
Käi kindlalt! Pää kõrgess’! 
Aeg annab arutust!


Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu. 

„Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,” kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann.
Mis juhtub laulupeol? – „Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek, “ ütleb akadeemik Jaan Undusk.
«Kunstiosakond»

 

image018

Püüa, Garel. Kastellist kindluseks : Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses / Nurk, Ragnar. - Kuressaare : Saaremaa Muuseum : Argo , 2016. - 270 lk. : ill

Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses 

Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.–19. sajandini, tuginedes aastatel 2010–2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. 

Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja uuringute hetkeseisust. Lugemise hõlbustamiseks on raamatule lisatud põhjalik arhitektuuriterminite sõnastik. 

Raamatu autorid on arheoloog Garel Püüa, kes juhatas linnus-kindluses toimunud arheoloogilisi uuringuid, arheoloog ja kindlusarhitektuuri ajaloo spetsialist Ragnar Nurk ning muinsuskaitse spetsialist Tõnu Sepp, linnus-kindluse restaureerimise-konserveerimise projektijuht aastail 2010–2015. «Kunstiosakond»

 

image021

Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. 2, Minevik, tänapäev ja tulevik / Ludvig, Sirje, 1963-, koostaja. - [Tallinn] : Eesti Linnade ja Valdade Liit : Polis, 2018. - 368 lk. : ill.

Eesti haldusjaotuse ja haldusterritoriaalse korralduse arengust

Suures formaadis kõvakaaneline kogumik. 
Kogumikku esitleti 28. septembril 2018 Narvas Eesti III Omavalitsuspäeval.
«Lugemissaal»

image021Guy, John. Mu süda on minuga : šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu / Värnik, Tõnis, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 581, [1] lk., [8] l. ill.

Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma teise abikaasa mõrvale ja abiellus tema mõrtsukaga. 25. eluaastal sai temast oma peamise rivaali Elizabeth I vang ja selleks jäi ta elu lõpuni.

Tunnustatud ajaloolane John Guy toetub oma biograafias unustatud arhiiviallikatele ja põrmustab müüdid, mis on seni ümbritsenud seda üht lummavamat naist Euroopa ajaloos. Raamatu põhjal on valminud suurejooneline ajalooline mängufilm „Mary, šotlaste kuninganna”, mille on lavastanud Josie Rouke ning milles mängivad peaosi Saoirse Ronan ja Margot Robbie. «Laenutusosakond»

 

 

image022Rodén, Marie-Louise. Kuninganna Kristiina / Rüütli, Ivar, 1967-, tõlkija. - [Tallinn] : Argo, 2019. - 325 lk., [8] l. ill.

Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku ja asus elama paavstilinna Rooma. Tänapäeva inimestel võib olla raske mõista, kui provokatiivselt mõjus see, kui protestantliku Rootsi kuninganna pani oma krooni maha, et jätkata elu katoliiklasena, liiatigi paavstiriigi keskuses.

Rootsis oli kuninganna edukas ja särav, õpetatud ja ülistatud Põhjala Minerva. Pärast troonist loobumist on teda harilikult kirjeldatud kibestunud läbikukkujana, kes kaitseb edutult oma huvisid ja positsiooni ning vallandab ühe skandaali teise järel. Ja ometi koges Kristiina Rooma ajal kardinal Decio Azzolinoga eneselegi ootamatult isiklikku õnne. Marie-Louise Rodén portreteerib Kristiinat tervikliku isiksusena oma ajastu kontekstis, pöörates erilist tähelepanu tema elule küpse naisena Roomas. «Laenutusosakond»

 

 

image023Romer, Elizabeth. Toscana aastaring : elu ja toidud ühes maalilises Itaalia orus / Uusjärv, Sash, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 269 lk. : ill.

See raamat räägib toidust, mida kasvatab ja valmistab perekond, kes elab väikeses haljendavas orus, kus kohtuvad kaks Itaalia kõige ajaloolisemat ja kaunimat piirkonda – Umbria ja Toscana. Ühtlasi räägib see raamat selle perekonna igapäevaelust ja piirkonna kultuurist, sest Toscana köök on lahutamatult ühte põimunud Toscana kultuuri ja omapära ning seal elavate inimestega.

„Toscana aastaring“ iga peatükk võtab ette ühe kuu: jaanuaris prosciutto soolamine ja vorstide toppimine, juustutegu märtsis, aprillis lihavõtteroad, septembris seenelkäimine ja seenetoidud, oktoobris veinitegu ja detsembris oliiviõli pressimine – ja muidugi palju, palju muud. Raamatust leiab loomulikult ka ohtralt retsepte kõigi traditsiooniliste Toscana roogade valmistamiseks alustades kõige lihtsamatest: värsketest salatitest, oliiviõliga leivast ja pastast kuni kõige keerukama vorstiteo ja hõrkude maiustusteni.

Toscana kultuuri ja loodusega ühes rütmis hingav raamat sobib suurepäraselt nii kirjandussõbrale nautimiseks kui ka kokale käsiraamatuks, ka Põhja-Itaalia reisihuviline leiab siit palju huvitavat ja kasulikku. «Laenutusosakond»

 

image024Mägi, Marika. Taanlaste ristisõda Eestis / Jensen, Carsten Selch. - Tallinn : Argo TTP, 2019. - 224 lk.

13. sajandi alguses jõudis Euroopas juba mõnda aega jõudu kogunud ristisõdade liikumine Eestisse: Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi nii Taanist kui ka Saksamaalt. Eesti muudeti jõuga osaks Lääne-Euroopa kristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes just ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge rist punasel taustal. 

Ent mis selle ristisõja käigus tegelikult toimus ning millist rolli mängisid selles eestlaste ülikud? Taolistele küsimustele vastamiseks ning jah, ka Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamiseks, ongi kirjutatud see raamat. Selles võetakse vaatluse alla nii ristisõdijate ideoloogilised motiivid kui ka osapoolte pragmaatilised valikud, sündmuste peategelaste sammud oma positsioonide tugevdamiseks, tollased ühiskonnad ja sõjapidamisviisid, keskused ja ehitised, ristiusu levik nii enne kui ka pärast vallutust. Eraldi alapeatükk on pühendatud Tallinnale ja siin 1219. aastal peetud Lyndanise lahingule, samuti Dannebrogi kujunemisele Taani rahvuslikuks sümboliks. 

Raamat on Eesti ja Taani uurijate interdistsiplinaarse koostööprojekti tulemus, milles keskaja ajalugu on põimitud kirikuajaloo, arheoloogia ja kunstiajalooga. Kompleksne lähenemine on võimaldanud esitada mitmeid uudseid hüpoteese 13. sajandi sündmuste kohta. «Laenutusosakond»

image025Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Alg-Kalewipoeg. - Tallinn : Ammukaar, 2019. - 208 lk

Raamat annab lugejale võimaluse tutvuda Eesti kultuuriajaloos ja rahvusliku liikumise ajaloos haruldase teosega - 1853.aastal valminud Alg-Kalevipoja tekstiga, mis ilmus tsensuuri tõttu alles 9 aastat hiljem teatud muudatuste ja parandustega. «Lugemissaal»

 

 

 

 

 

image037Lebane, Tiina. Kohupiim ja kodujuust : Eesti köögi lemmikud / Heinmaa, Jaan, 1967-, fotograaf. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 62, [2] lk. : ill.

Kohupiim ja kodujuust on Eesti kodukokkade kindlad lemmikud!

Nii nagu kohupiima ja kodujuustu on „pakitud“ tervisele kasulikke piimavalke, on ka siia raamatusse „pakitud“ 30 uut retsepti, kuidas kohupiima ja kodujuustu uutmoodi kasutada. Pudrud, smuutid, pirukad, salatid, vormiroad, leivakatted, magustoidud – kõigis neis on kasutatud ka kohupiima ja kodujuustu. Kohupiimaga võib teha isegi sepikutainast! Muidugi kõikvõimalikud koogid, nii küpsetatud kui ka tarretatud, nii plaadil kui ka vormis − neist ei saa kunagi küllalt ja need maitsevad kõigile! Isetegijate rõõmuks leiab raamatust õpetuse ka selle kohta, kuidas koduköögis ise kohupiima valmistada.

Sarja „Sada rooga mini+“ esimene raamat. «Tehnikakirjanduse osakond»

image045Pihel, Peeter. Minu kodu, maa ja meri. Eesti = My home, land and sea. Estonia : lood ja retseptid / Vaik, Kadre, 1970-, tõlkija ; Laurits, Leelo, 1963-, toimetaja. - [Tallinn] : Pilgrim, 2018. - 171, [4] lk. : ill.

“See raamat on minu vahetu tunnetus Eestimaast läbi töö ja juhtumiste. Jutustus külluslikest Eesti köögi maitsetest, eestlase meelelaadist ja tugevast sidemest siinse maa ning loodusega.“ “This book is my personal take on Estonia, a sentiment that has grown through experience and events; a story of the plentiful and unique flavours of Estonian cuisine. It’s a book about the mindset of my countrymen and our strong bond with our land and nature.”

– Peeter Pihel

“Ta on täielikult kohal, siin ja praegu… ta esindab Eesti kööki, vaba ja iseseisvat, mis austab juuri ja kohalikku küllust. Kööki, mis on väga puhas.“ “He is fully present … he is the face of Estonian cuisine, free and independent. Honouring history and local richness. A cuisine of great purity. “
– Alexandre Couillon, La Marine


“Peeter on üks säravaimaid Eesti kokkasid, keda ma olen kohanud! Tema esimene raamat on tähendusrikas lugu Eestist – läbi heade maitsete ja kordumatute inimeste.“ “Peeter is one of the brightest Estonian chefs I have met! His first book is a fascinating insight into Estonia - through its great food and unique people.
– Magnus Nilsson, Fäviken Magasinet
«Tehnikakirjanduse osakond»

image046Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940 : [näitus 16.06.2018-12.05.2019 Eesti Ajaloomuuseumis : kataloog] = Dress code: Estonian ladies' fashion 1920-1940 : [exhibition in Estonian History Museum : catalogue] / Laev, Marion, 1975-, koostaja. - Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2018. - 143, [1] lk. : ill.

"Moejoon: pidulik rõivamood 1920 - 1940" esitleb moodsa Eesti naise garderoobi aastatel 1920–1940. Peamiselt Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogul põhinev näitus tutvustab jõukama linnanaise rõivastust tema elu tähtsündmustel.
Näitusega kaasneb eesti- ja inglisekeelne kataloog, mis annab ülevaate ajastu moodsate naiste rõiva- ja pesumoest ning ilumaailmast.
Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moeõppejõud annab ülevaate 1920. ja 1930. aastate rõivamoest läbi moemaailma suundumuste sidudes sinna ka Eesti arengud. Tunnustatud moeloolane Mari Kanasaar avab usutluses Anu Ojaveele oma kogemust ennesõjaeelse Eesti moe- ja ilumaailma süvahoovustest.
Ajaloolane Kätlin Leokini ülevaade Eesti ilutööstuse ning moemaailma omavahelistest seostest annab teada, millal muutuks popiks poisipea ning millega täpselt tuli end lõhnastada ja puuderdada.
Ajaloolise pesu kollektsionäär Malle Pajula artiklist võib leida, mida kanti toona kaunite kleitide all ehk pesumaailma muutusi 1920.-1930. aastail.


Kataloogis on lisaks ka mahukas ülevaade Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu esemetest – kleitidest ning aksessuaaridest. «Tehnikakirjanduse osakond»

   
© Narva Keskraamatukogu 2019