Näitused ja üritused

   

image035Hennoste, Tiit. Eesti ajakirjanduse 100 aastat / Kurvits, Roosmarii. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 231 lk. : ill.

Eesti rahvus on ärganud kolm korda ja iga kord on selles olulist rolli mänginud ajakirjandus. Rahvuslik ärkamine algas Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehest. Eesti Vabariik algas ajalehtedest, eriti sajandialguse Jaan Tõnissoni Postimehest. Lehtede kaudu tehti poliitikat ja ajakirjanikest kasvasid poliitikud, kes vabariigi lõid ja seda juhtima asusid. Ka viimane ärkamine 1980. aastate lõpus algas raadio- ja telesaadetest, milles hakati kõnelema nii fosforiidi kaevandamise ohtudest kui ka eestlaste tagaplaanile surumisest Eestis.

See ülevaade on esimene raamatuna ilmuv tervikpilt 20. sajandi eesti ajakirjanduse olemusest ja muutumisest. Siin on juttu ajakirjanduskontsernidest ja ajakirjanikkonnast, tsensuurist ja ajakirjanduspoliitikast, olulistest ajalehtedest, ajakirjadest, raadiost, telest ja internetiajakirjandusest. «Lugemissaal»

 

 

image036Luts-Sootak, Marju. Eesti õiguse 100 aastat / Siimets-Gross, Hesi. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 205, [3] lk. : ill

Saja aasta jooksul pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist on vähemalt kahel põlvkonnal olnud ainulaadne võimalus ja kohustus kujundada oma riigile päris oma õigus. Eesti esimesel iseseisvusajal ei jõutud kogu õiguskorda oma käe järgi uueks luua ning nii jäi paljudes valdkondades kehtima Vene impeeriumi ajast pärit normistik. Nõukogude võim pühkis ajaloo prügikasti kogu Eestis kehtinud õiguse, olenemata selle algupärast.

Iseseisvuse taastamisega algas jälle õiguse uuendamine ja oma õiguskorra ülesehitamine. See on õnnestunud edukamalt kui varem. Ka rahvusvaheline õigusraamistik on endisest sootuks erinev. Eesti uue õiguse sisustamisel on olnud tähtis osa Euroopa Liidul, kuid liidu liikmena saab Eesti võrdsena kaasa rääkida Euroopa õiguse sisu määramisel. «Lugemissaal»

 

 

 

image037Zirnask, Villu. Eesti panganduse ja kindlustuse 100 aastat / Kukk, Kalev, 1951-, toimetaja. - [Tallinn] : Post Factum, 2019. - 196, [4] lk. : ill

See raamat valmis Eesti panganduse jaoks murrangulisel ajal, kus 2000-ndatel aastatel pea kogu Eesti turu hõivanud Skandinaavia pankadest väiksemad taandusid rahapesuskandaalide tõttu ja isegi turuliidrite ette kerkis samal põhjusel küsimus, kas Balti turud on neile väärtus või koorem. On põnev jälgida, kuhu see tegur ja finantstehnoloogia areng Eesti panganduse ja kindlustuse viivad, kuid põnevamakski veel võib pidada paljusid Eesti panganduse ja kindlustuse paarisaja-aastase ajaloo sündmusi. Eestlaste krediidiasutuste tärkamine baltisakslaste vastutöötamise tingimustes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, Nõukogude Vene kulla vahendamine läände 1920-ndate aastate alguses, turumajandusliku panganduse taastamine 1990-ndate alguses – need on vaid mõned Eesti pangandus- ja kindlustusajaloo pöördelisematest episoodidest, mida selles raamatus kirjeldatakse. «Lugemissaal»

 

 

image046Eesti rahva rõivad / Jalava, Anneli, koostaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 206, [1] lk. : ill.

Albumis on 170 etnograafilist fotot, mille autorid on seitse enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kultuuriloos väga olulist professionaalset ja nimeka fotograafi:
Eesti ärkamisaja üks suurkujusid, Tallinna 19. saj tuntuim päevapiltnik Charles Borchardt (1834–1892); 1869. aastal Tartus fotoateljee avanud Reinhold Sachker (1844–1919); 20. sajandi alguses esimesi paikseid Kuressaare piltnikke Otto Eduard Buhgan (1859–1942); pärandkultuurist huvitunud Heinrich Tiidermann (1863–1904); Sõrve kolinud Vene keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla (1855–1929); juba oma tegevuse algusaegadel tuntud fotograafid ja kirjastajad GeorgJohannes Parikas (1880–1958) ja Peeter Parikas (1889–1972) ning Carl Sarap (1893–1942), kelle 10pildiliste fotopostkaardikomplektide seeria „Kaunis kodumaa” oli kasutusel ka illustreeriva õppevahendina koolides.
«Tehnikakirjanduse osakond»

 

image047Laitinen, Niina. Muinasjutulised silmused : koo villaseid sokke ja labakuid / Plado, Helen, 1981-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 159 lk. : ill.

Koome villastesse sokkidesse ja labakutesse muinasjuttude maagiat.
Selles raamatus on kolm teemat. Esiteks armastuslugu, kaks õnnelikku inimest. Siis uurime loomariiki: paabulinde, veehaldjaid ja sipelgaid. Lõpuks aga rändame maailmas tuttavate järvistute juurest võlumaale välja.


Aina muinasjutulisemad kudumid luuakse mitmes erinevas tehnikas.

Niina Laitinen on hetkel Soomes populaarseim kudumilooja, kelle esimene raamat "Villaste sokkide aasta" oli väga edukas ka eesti keeles. «Tehnikakirjanduse osakond»

image048Mikk-Sokk, Margit. Eesti rahvustoidud = Traditional Estonian cooking / Sokk, Ragnar. - [Tallinn] : Tulip, [2019]. - 127, [1] lk. : ill.

„Eesti rahvustoidud. Traditional Estonian Cooking“

Unustamatud hetked hea toiduga on elamused, mis jäävad meiega kogu eluks. Maailmas rännates kogeme me uusi, eksootilisi maitseid, kuid koju jõudes tõdeme taas, et ei ole midagi paremat kodusest Eesti köögist.

Milline on õige eesti maitse? Proovi järele, kuidas maitseb sumedal suveõhtul ritsikate laulu saatel värske kartul soola, tilli ja sulavõiga või käredal talveajal seapraad hapukapsaga või verivorst pohlamoosiga.

Selles raamatus on Eesti rahvusköögi kullafondi parimad palad. Need, mida tegid meie emad, vanaemad, vanavanaemad ja mida tänaseni palavalt armastatakse.

Need on toidud, mis sulavad suus, teevad terveks ja õnnelikuks. Neis on mälestused lapsepõlvest, kodusoojusest, hea toidu naudingutest, pere koosolemise rõõmust. «Tehnikakirjanduse osakond»

image058Treier, Heie. Eesti fotograafia 100 aastat / Lutsepp, Elo, 1959-, toimetaja. - Tallinn : Post Factum, 2019. - 252, [3] lk. : ill.

Eestlaste enesemääramine sai hoogu, kui maarahvas, nagu end kutsuti, 1860. aastate keskel fotodele ilmus. „Eesti foto 100 aastat” järgibki mõtteliselt ajatelge, ometi selgub igas peatükis, et ajatelg ei taha rangelt võetuna kehtida. Nimelt on fotograafia ise ning fotoga tegelevad isiksused pidevas dialoogis olnuga, vahetu ümbrusega, mineviku ja oleviku inimestega, kohtade ning ajaga. Fotograafia lugu on pigem ruumiline kui lineaarne, mida võib ilmselt öelda teistegi valdkondade kohta.
Raamat on üles ehitatud nii, et üldistavatele osadele järgnevad n-ö juhtumid, kus heidetakse punktvalgust mõnele teemale või aspektile, selle asemel et püüda kirjutada „kõigest”. Juhtumeid on püütud valida nii, et nad pigem täiendaksid juba ilmunud põhjalikke käsitlusi ja kasvataksid sedavõrd paeluva valdkonna suhtes huvi veelgi.
«Kunstiosakond»

 

 

image059Beljakov, Aleksei. Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused / Nõmm, Erle, 1969-, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 446 lk. : ill.

Mis oleks Vene estraad Alla Pugatšovata? Teda võib armastada või vihata, pidada suurepäraseks lauljaks või kergemeelseks tuulepeaks, nõudlikuks professionaaliks või autoritaarseks matrooniks, aga teda tunnevad kõik. Vähemasti arvavad, et tunnevad. Ta on siiani üks Venemaa mõjukamaid naisi, kuigi lahkus lavalt juba mitu aastat tagasi. Milles peitub tema saladus?

Aleksei Beljakovi raamatust selgub, kuidas ema nahutas väikest Allat märja käterätiga, et too õpiks solfedžot, kuidas Pugatšova sattus juhuslikult festivalile Kuldne Orpheus ja leidis laulu „Arlekino“, kuidas peksis segi lavastajast abikaasa uue Žiguli aknad, kuidas teda aitas KGB kindral, kuidas lauljatar tahtis lahkuda Nõukogude Liidust pärast skandaali hotellis Pribaltiiskaja, kuidas ta vaakus elu ja surma piiril pärast plastilist operatsiooni Šveitsis, kuidas temast sai imeliste kaksikute ema ja mis on tema erakordse elurõõmu saladus.
Alla Borissovna on mitu korda tahtnud ka ise oma elulugu kirja panna, kuid väidetavalt olevat talle ennustatud, et siis juhtub tema elus midagi halba. Sestap soovitab ka Alla ise just seda raamatut.

„Väga raske on öelda Pugatšova kohta midagi, mida keegi veel ei tea, aga Beljakov on sellega hakkama saanud. Autor on suutnud hoida tasakaalu peategelase isikliku elu ja loometegevuse vahel: raamatus on kõik tihedalt läbi põimunud ja üks lugu läheb teiseks üle loomulikult. Andest, sihikindlusest, skandaalidest, kaklustest, alkoholist, muusikalistest triumfidest ja isiklikest läbikukkumistest, müstikast, kuraasist, võitudest ja vigadest kujuneb lai kujutluspilt artistist, kes on endiselt meie esilaulja. Paljud on püüdnud seda edu korrata, aga neil on puudu jäänud kõige olulisemast: selleks et see kõik toimiks, on vaja olla Pugatšova,“ kirjutab raamatu kohta Aleksei Mažajev InterMediast. «Kunstiosakond»

image029Kaljulaid, Kersti. Hoiame Eestit! / Aher, Kaidi, 1979-, koostaja . - Tallinn : Vabariigi Presidendi Kantselei, 2019. - 235 lk.

President Kersti Kaljulaid esitles 11. aprillil Kadriorus oma äsjavalminud raamatut “Hoiame Eestit!”, mis on kogumik riigipea ametiaja esimesel poolel peetud kõnedest.

Sõnaga saab luua ja ühendada, saab tunnustada ja esile tõsta, juhtida ja innustada. Eesti Vabariigi presidendi töös on sõna ja selle kasutamine üks peamisi võimalusi ühiskonna kursi seadmiseks. Kahe ja poole aasta sisse mahub sadu kõnesid nii eesti, inglise, prantsuse kui ka vene keeles. Raamatusse on valitud 30 kõnet ja neile lisaks presidendikandidaat Kersti Kaljulaidi kiri Eesti inimestele. 

Raamatu tiraaž on 900 eksemplari ning need lähevad raamatukogudesse üle Eesti ning presidendi kingitusteks. Poest seda osta ei saa. Presidendi koduleheküljelt (https://hoiameeestit.president.ee/) on võimalik lugeda raamatu digiversiooni ning laadida seda alla e-raamatuna. Raamat ilmub lähiajal ka ingliskeelsena.

Raamatu paberversioon trükitud võima­likult keskkonnasõbralikult, kasutades FSC standardile vastavalt toodetud paberit mis on korduskasutusega kiust ning elementaarkloorivaba. Raamatu formaat sai valitud selliselt, et raisku läheks võima­likult vähe paberit ning see trükiti Tallinna Raamatutrükikojas, millel on samuti FSC sertifikaat. Sel­leks et raamat oleks keskkonnasõbralikum, loobuti kõvadest kaantest ning kaante lamineerimisest ning toodeti õm­meldud seljaga, kuhu ei kulunud peaaegu üldse liimi. «Laenutusosakond»

image030Prescott, Lara. Meie hoitud saladused : [romaan Boriss Pasternaki raamatu "Doktor Živago" saatusest] / Lees-Leesmaa, Liisi, 1984-, tõlkija. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2019. - 343 lk.

Romaan Boriss Pasternaki raamatu „Doktor Živago“ saatusest

Algamas on külm sõda ja sõnadest on saanud relvad. Moskvas arreteeritakse Olga Ivinskaja, Nõukogude Liidu kuulsaima kirjaniku Boriss Pasternaki muusa. Nõukogude võim on kuulnud, et Pasternak kirjutab romaani „Doktor Živago“, milles kritiseerib oktoobrirevolutsiooni. Et rohkem teavet saada ja kirjanikku survestada, saadetakse tema armuke sunnitöölaagrisse.

Washingtonis asutatud USA luureagentuur CIA smugeldab samal ajal Nõukogude Liitu raamatuid, mis on seal keelatud nimekirjas, eesmärgiga näidata nõukogude kodanikele, et riik varjab nende eest väärt kirjandust ja et tõeline vabadus saab sündida vaid demokraatiast.

Pärast kolme aastat sunnitööd naaseb Olga Borissi juurde. Kirjanik lõpetab romaani, kuid riik keelab selle avaldamise. Samal ajal kui Olga ja Boriss järjest kasvava tagakiusamisega võitlevad, alustab USA luureagentuur missiooni, mille eesmärk on käsikiri enda kätte saada, romaan salaja trükki panna ja tagasi raudse eesriide taha smugeldada.

Agentuur palkab kunagise agendi Sally Forresteri, kelle ülesanne on välja õpetada uus masinakirjutaja Irina Drozdova. Irina peab õppima, kuidas kohale toimetada ja edastada tundlikku informatsiooni, et ta saaks saabuval maailmanäitusel nõukogude kodanikele „Doktor Živago“ eksemplare jagada.

Lugu jälgib Borissi ja Olga tagakiusamist Nõukogude Liidus, Sally ja Irina vahelisi suhteid ning luureagentuuri „Živago“-missiooni, samuti Pasternaki meistriteost, mis maailmas ringi rändab. See on mitmetahuline ja aktuaalne lugu poliitilisest ja sotsiaalsest survest ning sõnasõjast USA ja NSVL-i vahel. Romaan uurib teemasid nagu seksism, seksuaalsus ja salatsemine ning inimese muutumist ajas. «Laenutusosakond»

 

image031Robotham, Michael. Ema saladus / Pettai, Kadri, 1972-, tõlkija. - [Tartu] : Petrone Print, 2019. - 376 lk.

Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Kaugelt vaadates tundub nii … Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt. 

„Ema saladus“ on menukirjanik Michael Robothami mõjuv psühholoogiline põnevik, mis hoiab teid enda kütkes ja murrab südame. 

Enne romaanikirjanikuks hakkamist oli Michael Robotham uuriv ajakirjanik ja töötas Ameerikas, Austraalias ja Suurbritannias. Ajakirjaniku ja kirjanikuna on ta uurinud kurikuulsaid juhtumeid, näiteks sarimõrtsukatest abielupaari Fred ja Rosemary Westi lugu. Ta on teinud koostööd kliiniliste ja kohtupsühholoogidega, kes aidanud politseil uurida psühholoogiliselt keerulisi kuritegusid. Robothami sulest on ilmunud 13 psühholoogilist põnevikku, mida on tõlgitud 25 keelde ja avaldatud 50 riigis. Aastal 2015 võitis ta Suurbritannia krimikirjanike ühenduse maineka auhinna põnevusromaani „Life or Death“ („Elu või surm“) eest. Ta elab Sydneys. 

„Valisin selle raamatu meie kirjastuse psühholoogiliste pōnevike riiulisse, sest ma ei suutnud seda lugemise ajal käest panna. Hiljemgi mōtlesin sisu üle veel pikalt. Olulisem kui süžeega üllatamine on siin loos minu meelest tegelaste motiivistik. Mis vōib juhtuda emaarmastusega, kui kokteili lisada süü, lein, igatsus ja probleemsed peremustrid?“ «Laenutusosakond»

image032Adler-Olsen, Jussi. Niiditõmbaja : krimipõnevik / Lauriste, Aive, 1966-, tõlkija. - [Tallinn] : Pegasus, 2019. - 491, [1] lk.

Kopenhaageni politseimaja keldriseinte vahel kaikuv telefonihelin katkestab kriminaalinspektor Carl Mørcki igapäevase hommikuuinaku. Kui Carl kuuleb, et kolleeg Bornholmi saarelt palub Q-osakonna abi traagilise õnnetusjuhtumi lahendamisel, püüab ta hakatuseks sellest keelduda, mispeale pannakse liini teises otsas toru vaikselt hargile. Mõni tund hiljem selgub, et Carli külmaverelise keeldumise tagajärjed on katastroofilised.

Q-osakond tõmmatakse seitsmeteistkümne aasta tagusesse tragöödiasse. Carl ja tema kolleegid Assad, Rose ja uustulnuk Gordon asuvad uurima, mis juhtus noore elurõõmsa naisega, kes kadus Bornholmi rahvaülikoolist ja leiti mõne kilomeetri kauguselt puu otsast, kuhu ta oli paiskunud autoõnnetuse tagajärjel.

Juurdlus viib nad Taani Bornholmi saarelt Rootsi Ölandi saarele, kummalise päikesekummardajate usulahu juurde, kus Q-osakond püüab tabada ja peatada osavat manipulaatorit, kes ei kohku tagasi millegi ega kellegi ees, et ennast ja omasid kaitsta.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest. «Laenutusosakond»

image033Ernits, Marje. Tiiu talu tütrekene : romaan / Teesalu, Milvi, 1935-, toimetaja. - Tallinn : Eesti Raamat, 2019. - 191, [1] lk.

Ühel õhtul põleb väikese Tiiu kodutalu maani maha ning ta ema ja väikevend hukkuvad. Orvuks jäänud tüdruk kasvab üles võimuka tädi peres koos täditütre ja kaksikutest tädipoegadega. Tal pole justkui millestki puudu, pigem vastupidi, sest saatuse poolt on talle antud erilised võimed. Samas on ta ilma jäänud ema õpetussõnadest, mida Tiiu talu naised põlvest põlve oma tütardele edasi andsid. Lõpetanud talutöö kõrvalt Maaülikooli, jääb neiu endiselt seotuks kasuvanemate taluga, kuid iidse suguvõsa otsese järeltulijana otsustab ta kunagise kodutalu taastada.
Romaan toob haaravalt lugejani väikese tüdruku naiseks kujunemise loo ning kirjeldab tänapäeva maaelu rõõmusid ja muresid ning keerulisi inimsuhteid.
«Laenutusosakond»

 

 

image034Vooglaid, Ülo. Elanikust kodanikuks : käsiraamat isemõtlejale / Aitsam, Viio, 1955-, toimetaja. - Tallinn : Ülo Vooglaiu Kirjastus, 2019. - 384 lk. : ill.

Käsiraamatu kaante vahele on koondatud Ülo Vooglaiu käsitlus inimesest ja ühiskonnast. Teisalt peegeldab see ka autorit ennast, tema maailmavaadet, leppimatust rumaluse ja harimatusega. Tegemist on teosega, mille autor peab rahuldavaks vaid süsteemset inimesekeskset elukäsitlust.

Eri vaatenurkadest on avatud see, kuidas luua elamise ja edu eeldusi endale ja teistele, kuidas kujuneda elanikust kodanikuks, kes oskab asjatundlikult osaleda ühiskonna- ja kultuurielus.

Raamat algab inimesest ja inimese elust, seejärel leiavad käsitlust keskkond, ühiskond ja kultuur, siis suhtlemine, haridus, töö, juhtimine, tegevus- ja tunnetussüsteem jne.

Lugejale võib tulla üllatusena, et

käitumist reguleerib eeskätt moraal ja sotsiaalne kontroll ning

kirjutatud seadused reguleerivad ühiskonnas vaid umbes kümnendikku.

Käsiraamatu lugemist hõlbustavad mõisteseletused ja paljud joonised.

Emeriitprofessor Ülo Vooglaid on tuntud ühiskonnategelane, kunagise Tartu ülikooli sotsioloogialabori teaduslik juhendaja, kes on aktiivselt osalenud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesehitamises. Ta on korraldanud lugematul hulgal loenguid ja seminare ning juhtinud artiklites ja kirjades tähelepanu ühiskonna edenemise eeldustele, aga ka valitsevaile ebakõladele, ohtudele ja puudujääkidele. «Laenutusosakond» «Lugemissaal»

image035Maasikas, Matti. Gondori kroonika : suursaadiku päevik / Garshnek, Jan, kujundaja. - Tallinn : Go Group, 2019. - 703, [1] lk.

“Gondori kroonika” on suursaadik Matti Maasika 5 aasta päevik Brüsselist ja Tallinnast. Selle aja sisse mahtusid eurokriisi järellainetused, 2015. aasta rändekriis, Euroopa Liidu algul kõhklev, siis aga üha resoluutsem reaktsioon Ukraina sõjale ja muidugi Eesti eesistumine. Kõike seda nägi ja kujundas Maasikas otse sündmuskohalt, Eesti esindajana Brüsselis ja kõrge ametnikuna Tallinnast. Ning on oma veebipäevikus kirjeldanud seda diplomaatiliselt, kuid siiski otsekoheselt; tormi silmast, kuid siiski ka laiemat pilti nähes; ehedalt ja suupäraselt.
Vältimatu lugemisvara igale eestlasest Euroopa ja rahvusvahelise poliitika huvilisele. «Laenutusosakond»

 

 

image036Ellermaa, Einar. Ülestõus : Rein Mets, Elu Sõna ja 1980ndad / Poll, Ene, 1950-, toimetaja. - [Tallinn] : Tammerraamat, 2019. - 175 lk. : ill.

Rein Mets, Elu Sõna ja 1980ndad

18. veebruaril 1988 tellis Nõukogude Liidu kodanik Rein Mets Tallinnasse Lasnamäele Ümera tänav 11 maja ette takso, et koos abikaasa Ene ja viie lapsega Tallinna lennujaama sõita. Nad ei kavatsenud sõita puhkusele soojale maale, vaid Nõukogude Liidu pealinna Moskvasse. Selles polnud 1988. aastal Nõukogude Liidus midagi iseäralikku.

Eriliseks tegi nende juhtumi asjaolu, et Nõukogude Liidu julgeolekuteenistus KGB käskis neil riigist lahkuda, mida peaaegu mitte kunagi ei juhtunud. Juhtumile lisas erilisust asjaolu, et KGB oli andnud perele kõigest neli ööpäeva aega riigist lahkumiseks. Viimane päev lahkumiseks oli 20. veebruar. Kuhu lahkuda, kui riigipiirid on täielikult suletud ja ükskõik millisesse riiki sõiduks on vaja mitu kuud taotleda viisat?

Rein Mets: “Mida me seal autos mõtlesime ja rääkisime? Hästi ei mäleta.
No mida võivad mõelda kaks kodust ja kodumaalt, ehkki okupeeritud kodumaalt pagendatud noort inimest, kellel on viis last?
Küllap me mõtlesime sellest, mis meist saab.”

Miks Rein Mets perega välja kihutati, lugege raamatust. «Laenutusosakond»

image037Karuks, Tiit. Jooksja : Enn Selliku lugu / Aan, Allan. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 222, [2] lk. : ill.

Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja Enn Sellik on kahekordne olümpiamees (Montreal 1976, Moskva 1980). Kuigi tiitlivõistlustel ei õnnestunud Sellikul pjedestaalile tõusta, kuulus ta oma parimail aastail maailma tippstaierite hulka. Selliku võimetest kõneleb asjaolu, et tema nimele kuuluvad tänaseni Eesti rekordid 5000 (13.17,2, Podolsk 1976) ja 10 000 meetris (27.40,61, Praha 1978). Niisiis on Selliku rekordid püsinud 40 aastat! 

See raamat räägib Iisakust pärit poisi pürgimisest tähtede poole NSV Liidu ebaõiglase ja armutu spordisüsteemi kiuste, tema pikki aastaid kestnud usalduslikust ja tulemuslikust koostööst treener Manfred Tõnissoniga. Sellik kõneleb ausalt ka toonase punaimpeeriumi tippspordi räpastest tagamaadest ja igapäevasest nõukogude tegelikkusest." «Laenutusosakond»

 

 

image044Tomberg, Tamara. Tallinn : Reiseführer für Auslandstouristen. - Moskau : APN-Verlag, [197-?]. - 157 lk. : ill.

160-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat (saksa keeles)

Reisijuht tutvustab Tallinna ajalugu, vaatamisväärsusi, tuulelippe, revolutsioonilise minevikuga seotud mälestusmärke, muuseume, parke ning eeslinnu Piritat ja Kalamaja, samuti lähiümbrust - Veskimäge, Rocca-al-Mare't, Rannamõisat, Vääna-Jõesuud, Keila-Joad, Laulasmaad ning Klooga randa.
Illustreeritud mustvalgete ja värvifotodega.
«Lugemissaal»

 

 

 

image048Õun, Mati. Sõjalaevad : mereiludused ja surmatoojad / Nurga, Aita, 1960-, toimetaja. - [Tallinn] : Äripäev, 2019. - 226 lk. : ill.

Sõjalaevade ja merelahingute kohta on maailmas ilmunud tuhandeid raamatuid. Et aga sõjalaevade tehnilised andmed, konstruktsioonid ja relvastus on pea alati olnud suureks saladuseks, on kirjanduses leiduv info parajalt segadust tekitav. See nõuab põhjalikku analüüsi ning pühendumust, et mõista, mis on tõde, mis juhuslik möödalaskmine või sootuks sihilik vale. Tänu Põhja-Euroopa mitmetele meremuuseumitele ning oma ala ekspertidele õnnestus Mati Õunal raamatus „Sõjalaevad“ ses suures segaduses olulist selgust luua. 

Sõjalaevadel on läbi ajaloo olnud sootuks tähtsam roll, kui oleme seda siiani arvanud. Sest niisama vana kui on laevasõit, on ka laevade kasutamine sõjalisel eesmärgil. Olid ju meretagustele maadele imepäraste kaupade järele sõitnud alused tihti relvis mehi täis. Merelt tulnud vaenuvägedele jäid aga alla terved rahvad ja riigid, tuues kaas nii etnilisi, keelelisi kui ka kultuurilisi muutusi.

„Sõjalaevade“ näol on tegemist parandatud ja täiendatud trükiga raamatust „Sõjalaevad läbi aegade“, mis toob lugeja silme ette sõjalaevade meeletu võidukäigu alates iidsetest aegadest kuni tänapäevani. Lisaks laevakonstruktsiooni arengu seisukohalt tüüpilisimatele alustele vaatavad lehekülgedelt vastu tõeliselt majesteetlikud iludused. Samuti laevad, mis osalesid suurtes ajaloosündmustes või omavad seost Eestiga. 

Mered ja ookeanid on ajast aega eri kultuure ning rahvaid ühendanud. Sama võimas koondav jõud seisab ka „Sõjalaevade“ taga. Olgu tegu merendus-, majandus-, ajaloo- või sõjandushuvilisega, põnevaid ülevaateid, harivaid fakte ning haaravaid jutustusi jagub kõigile. Kirsiks tordil on aga vanameister Väino Tõnissoni võrratud joonistused, mida jagub raamatusse pea saja ringis.

„Sõjalaevade“ autor Mati Õun ei vaja pikka tutvustust – hiljuti ilmus tema sulest ajaloosõprade üheks vaieldamatuks lemmikuks tõusnud raamat „Teise maailmasõja lahingud õhus, maal ja vees“, mis valmis koostöös Hanno Ojaloga. «Tehnikakirjanduse osakond»

image052Kumu Kunstimuuseum : muuseumijuht / Ektermann, Maarin, 1983-, koostaja. - Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2019. - 105, [3] lk. : ill.

Eesti Kunstimuuseumi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1919, kui koos Eesti Vabariigi sünniga loodi ka kunstimuuseumi eelkäija – Tallinna Eesti Muuseum. Kunstimuuseumi esimeseks koduks oli Kadrioru loss, kus tegutseti nii enne kui ka pärast II maailmasõda. Samal ajal tõusis päevakorda riiklikule kunstimuuseumile oma maja ehitamise plaan. 2006. aastast avatud Kumu kunstimuuseumi ülesandeks on hoida ja mõtestada Eesti kunsti alates 18. sajandist tänapäevani. Kumu näeb oma rolli sotsiaalse ja kultuurilise arutelu loojana, seda nii kunstiajaloo väljapanekutes kui ka kaasaegse kunsti galeriis, mis on uute ideede laboriks kunstnikele Eestist ja välismaalt. Säilitamise kõrval on kunstimuuseumi olulisemaid missioone kogudesse talletatud teoste väljatoomine ja nende tähenduste avamine, erinevate tõlgendusruumide kujundamine. Enne Kumu avamist polnud viimasel 15 aastal püsivat juurdepääsu eesti kunsti klassikale ning nõukogude kunsti püsiekspositsioon avatigi Eesti Kunstimuuseumi ajaloos esimest korda alles Kumus. Meie ekspositsioonid peavad üheaegselt kõnetama kunstipubliku erinevaid kihte – nii haritumat kui ka vähemteadlikku, vanemat ja nooremat, sise- ja välisturisti, koolilast ja tema õpetajat, huvilist ja spetsialisti. Praeguseks on Eesti Kunstimuuseum organisatsioon, mis ühendab viit väga eriilmelist kunstimuuseumit: Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. «Kunstiosakond»

image001Tamm, Jaan. Muinas-Tallinna otsimas. - Tallinn : Argo , 2019. – 190 lk.

Esimene kirjalik teade Tallinna kohta pärineb aastast 1219: misjonärina Liivimaale rännanud preester Henrik, Eesti ja Läti varase ajaloo tähtsaima allika autor, märgib, et suure väega Rävalasse seilanud taanlased „asusid Lyndanisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”. Võib niisiis öelda, et see daatum tähistab ühtlasi Tallinna astumist Euroopa ajaloo näitelavale. 

Ent mis täpsemalt asus sellel kohal enne taanlaste tulekut? Oli seal muinaseestlaste linnus, hooajaline kaubitsemiskoht või hoopis kultuspaik? Millal üldse saab asulast linn? Millised jooned linna iseloomustavad? Baltisaksa ja Eesti ajaloolased, arheoloogid ja linnauurijad on Tallinna linnakssaamise kohta avaldanud erinevaid, sageli lausa vastukäivaid mõtteid juba enam kui sajandi. Käesolev raamat püüab Tallinna kujunemise debatti lisada pea viiekümne aasta pikkusel uurimistööl põhineva vaatenurga, sidudes selle senisest enam Tallinna arheoloogilistel kaevamistel saadud andmestikuga, samuti linnastumisprotsessidega, mis leidsid aset kristianiseeruvas Läänemere ruumis 12. sajandi teisel poolel ning 13. sajandil. 

Arheoloog ja muinsuskaitsja Jaan Tamm on ligi pool sajandit tegelenud Tallinna arheoloogilise uurimisega ning kirjutanud sel teemal hulgaliselt raamatuid ja ülevaateartikleid. «Lugemissaal»
image009

Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde / Piiri, Reet, 1955-, koostaja. - Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2019. - 71 lk. : ill.

Milliseid õlakatteid eesti naised 18. ja 19. sajandil kandsid? Nagu rahvarõivastel ikka, olid ka ülevisetel oma paikkondlikud tunnused ja nende moodki muutus vastavalt üldisele moejoonele. Üleviskeid oli nii pidulikke kui argiseid, nii villaseid, poolvillaseid, linaseid kui ka takuseid.

Rahvarõivaste kandmise perioodil, mil rõivaesemeid ei olnud nii rohkelt kui tänapäeval, oli ülevisetel tunduvalt suurem roll täita. Välja minnes tõmmati endale ümber villane või linane kangalaid, mis kaitses kurja ilma eest. Naine raputas sellelt lume või vihmapiisad maha ja kuub või kasukas püsis kenasti kuiv. Pidulikul puhul aga võeti ümber hinnaline õlakate: peene näputööna valminud linane linik, maagiliste kirjadega villane sõba või hoopiski moodne suurrätt.

Rahvarõivakostüümi tootjad ja kandjad leiavad siit inspiratsiooni, et luua just meie rahvarõivatraditsioonidele vastav ülevise ja seda rõõmu ning uhkusega kanda. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

image010

Roosaare, Jüri. Geoinformaatika : õpik kõrgkoolidele / Mõisja, Kiira. - Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. - 830 lk. : ill.

Käesolev kõrgkooliõpik keskendub geoinformaatika kui interdistsiplinaarse valdkonna süsteemsele käsitlusele. Ühtede kaante vahele on koondatud vajalikud alusteadmised nii geo- kui ka info-poolelt ning ruumiandmeid ja nende omadusi, analüüsi, esitamist ja kasutamist selgitavad osad. Samuti leiavad käsitlust geoinformaatika igapäevase rakendamisega seotud institutsioonilised ja sotsiaalsed küljed. Peale kõrgkooliõpiku rolli tahab raamat aidata kaasa eestikeelse erialaterminoloogia korrastamisele, asendamaks kõnekeelseid mugandusi korrektsete emakeelsete mõistetega. Selle soovi valguses võiks teos leida koha ka paljude erinevate ruumiandmetega kokku puutuvate inimeste raamaturiiulil.

Õpiku autorid Jüri Roosaare, Kiira Mõisja ja Raivo Aunap on geoinformaatika valdkonna kursusi õpetanud Tartu Ülikooli geograafia osakonnas ligemale 40 aastat. Nad on oma paljude juhendatavate kaasabil osalenud Eesti kartograafia taastekkes ja erinevate geoinfosüsteemide kiirelt jätkuvas arengus.

Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sihtasutuse Archimedes ja Tartu Ülikooli toel. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image011

Kondo, Marie. Jaapani korrastuskunst : korrastamise elumuutev vägi / Eek, Krista, tõlkija. - [Tallinn] : Tänapäev, 2015. - 214, [2] lk.

Seadke kodu jäädavalt korda ja vabastage see liigsest kolast imelise KonMari korrastusmeetodi abil. 

Marie Kondo, Jaapani ekspertkorrastaja ja professionaalne koristaja, aitab oma inspireeriva ja üksikasjalise meetodi abil teie eluruumid lõplikult korda seada. Eduka korrastamise võti on võtta asjad käsile õiges järjekorras, jätta alles ainult need esemed, mida tõeliselt armastate, ja teha seda kõike korraga ja kiiresti. Pärast korra majja löömist jääb teie ellu vaid ülesanne otsustada, milliseid esemeid alles hoida ja mida mitte. 

KonMari meetod ei muuda üksnes teie eluruume. Kui kodu saab korda, siis avastate, et muutuma hakkab ka teie elu. Tunnete end enesekindlamana, muutute edukamaks ning kogete energiat ja motivatsiooni elada just sellist elu, millest olete alati unistanud. 

Kui olete “Jaapani korrastuskunsti” läbi lugenud, siis julgete jätta seljataha oma elu negatiivsed aspektid: suudate tunda ära halva suhte ja teha sellele lõpu, lakkate pidevalt muretsemast ja kaotate lõpuks ometi liigsed kilod, millest olete soovinud lahti saada. Marie Kondo meetod toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”. Kui arvate, et selline põhimõte on võimatu, siis peaksite kindlasti selle mõjusa raamatu läbi lugema. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image012

Kuusik, Edith. Hull makroonide järele : [retseptid, täidised, nõuanded]. - [Tallinn] : Rahva Raamat, 2019. - 78, [2] lk. : ill.

See raamat on nagu killuke Pariisi Sinu kodus! Peategelasteks makroonid – maailmakuulsad luksuslikud ja prantsuslikult bravuursed maiused. Makroonide valmistamine võib algajale tõeline väljakutse olla, aga luban, et minu raamatu abil saab sellest hoopis meeldiv ja lihtne ettevõtmine. Leiad raamatust makroonide valmistamisviiside kirjeldused, juhatust toor¬ainete, töövahendite ja säilitamise kohta ning hulganisti väärtuslikke nõuandeid, kuidas vältida makrooniteo ebaõnnestumist. Lisaks on siin klassikalisi,aga ka uudseid ja põnevaid täidiste retsepte, mis panevad maitsemeeled naudingust nurruma nii rahulikul eestlasel kui ka elurõõmsal prantslasel. Loodan, et see raamat on abiks kirevas makroonide maailmas, annab vastused kõikidele nendega seotud küsimustele ja julgustab üha uuesti katsetama. Ning enne kui arugi saad, oled sinagi hull makroonide järele ja staar omaenese köögis!

Tee magusamaailma leidsin täiesti juhuslikult ja tänu uudishimule. „Kuidas nad ometi selliseid imelisi asju suudavad teha? Kas ka mina saaksin sellega hakkama!?“ Palju õppimist ja veel rohkem sihikindlust ning nüüd võin uhkusega öelda, et saangi hakkama! Minu armastus makroonide vastu sai alguse ühel koolitusreisil Prantsusmaale. Tänaseks valmistan ma makroone nagu prantslane ja mu armastus on veelgi kasvanud. Sellest, mis algas hobina, on saanud minu töö, minu armastus, minu elu. Makroonide kõrval teen Suhkrumaagia nime all eritellimustorte ja juhin ka erakooli Seikluskohvik, et pakkuda võimalust õppida kondiitrimaailma superstaaride käe all kõigile neile, kelle kirg või elukutse on küpsetamine. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

image013

Toite väikelastele / Kangur, Anne, koostaja. - [Tallinn] : Odamees, 2019. - 211, [1] lk.

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks terve, tugev ja tark inimene. Selle juures on oluline lapse täisväärtuslik toitumine. Käesolev raamat pakubki rikkalikult retsepte, mille abil saab valmistada mitmekesiseid toite alates mahedatest püreedest ja kergetest suppidest kuni tõhusamate liha- ja kalaroogadeni. Iga vanem võib koostada just oma lapsele sobiva toidusedeli ning kasutada antud valmistusõpetusi loominguliselt, vastavalt olemasolevale toorainele ja lapse eelistustele. «Tehnikakirjanduse osakond»

 

 

 

 

image017

Laulupidu. Jannsen. Koidula : avatakt / Veidemann, Rein, 1946-, teksti autor. - Tartu : Tartu Linnavalitsus ; [Tallinn] : SE&JS, 2019. - 243, [3] lk. : ill

Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale. 

Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. 

Rahvuseeposest „Kalevipoeg” leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus „Sind surmani“ sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread:
Käi kindlalt! Pää kõrgess’! 
Aeg annab arutust!


Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu. 

„Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,” kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann.
Mis juhtub laulupeol? – „Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek, “ ütleb akadeemik Jaan Undusk.
«Kunstiosakond»

 

image018

Püüa, Garel. Kastellist kindluseks : Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses / Nurk, Ragnar. - Kuressaare : Saaremaa Muuseum : Argo , 2016. - 270 lk. : ill

Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses 

Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.–19. sajandini, tuginedes aastatel 2010–2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. 

Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja uuringute hetkeseisust. Lugemise hõlbustamiseks on raamatule lisatud põhjalik arhitektuuriterminite sõnastik. 

Raamatu autorid on arheoloog Garel Püüa, kes juhatas linnus-kindluses toimunud arheoloogilisi uuringuid, arheoloog ja kindlusarhitektuuri ajaloo spetsialist Ragnar Nurk ning muinsuskaitse spetsialist Tõnu Sepp, linnus-kindluse restaureerimise-konserveerimise projektijuht aastail 2010–2015. «Kunstiosakond»

 

image021

Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. 2, Minevik, tänapäev ja tulevik / Ludvig, Sirje, 1963-, koostaja. - [Tallinn] : Eesti Linnade ja Valdade Liit : Polis, 2018. - 368 lk. : ill.

Eesti haldusjaotuse ja haldusterritoriaalse korralduse arengust

Suures formaadis kõvakaaneline kogumik. 
Kogumikku esitleti 28. septembril 2018 Narvas Eesti III Omavalitsuspäeval.
«Lugemissaal»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019