Näitused ja üritused

   
image040Kordemets, Gerda. Viktor Korol, Siberi võmm : Tallinn lõhnab / Visnap, Margot, 1959-, toimetaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2018. - 295 lk.

Ta seisis nüüd lennujaama ees, silmad kinni, üks käsi kohvrisangal, teine natuke häbelikult peaaegu südamel, sulges silmad ja tõmbas Tallinnat sügavale kopsudesse. Tallinn lõhnas nagu tõotatud maa. Nii saabub Eestisse Viktor Korol, Siberi võmm, umbes 45, sportlik, brünett, ebamääraste pruunikasroheliste silmadega, mille paremast nurgast lookleb arm.

Teleseriaalist tuttav seltskond lahendab selle raamatu kaante vahel kolm mõrvalugu – „Pokemonid“ „Hole in One“ ja „Ainult üks kord elus“ – aga Korolilt endalt ei õnnestu tema kolleegidel saladuseloori kergitada, hoolimata patoloog Mõisniku analüütilisest mõistusest, Tanja sarmist või Priki visadusest. «Laenutusosakond»

 

 

image041Mackay, Janis. Magnus Vesse ookeaniseiklus / Tillemann, Kati, 1973-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 222 lk.

Šotimaal väikeses mereäärses linnakeses elav Magnus Vesse ei kuulu kohe päris kindlasti klassi populaarseimate laste hulka – ikka on teised teda ja tema vanemaid kummaliseks pidanud. Üheteistkümnenda sünnipäeva eel viskab poiss merre pudeli, milles on kiri sooviga leida endale sõber ja saada julgemaks. Ent seda, mil moel tema soovi kuulda võetakse, poleks ta küll osanud ette näha …

Magnus saab teada, et ta on poolenisti selki, hüljesinimene, ja et tema veealused sugulased vajavad hädasti abi. Hirmuäratav, õel ja võimuahne anastaja on trüginud merede valitseja, kuningas Neptunuse troonile ning peletise rumaluse tõttu on ookean hakanud surema.

Magnus peab veeilma ja oma pere päästmiseks aitama hülgerahval koletisest jagu saada ning mürgiunne vajunud Neptunuse äratama. Kas Magnus leiab endas julguse ja suudab ookeani seda ähvardava ohu küüsist päästa? Ja kas ta leiab sõbra, kellest on alati unistanud? «Laenutusosakond»

 

 

image042Bjørk, Samuel. Poiss pimedusest : põnevik / Tooming, Sigrid, 1959-, tõlkija. - [Tallinn] : Eesti Raamat, 2019. - 317, [1] lk.

On jõuluaeg. Vana mees sõidab autoga üle mägede. Korraga märkab ta midagi pimeduses ja jõuab hädavaevu pidurdada. Tema ees lumesajus seisab väike poiss, huuled külmast sinised ja peas metskitsesarved. Neliteist aastat hiljem leitakse sealt lähedalt mägijärvest surnud tütarlaps, kel on seljas baleriinikostüüm. Järvekaldal seisab kolmjalal fotoaparaat. Kaldataimede vahel on leht lasteraamatust „Vennad Lõvisüdamed”.

Mia Krügerit vaevab endiselt kaksikõe surm. Holger Munch on pikalt puhkusel viibinud, et hoolitseda tütre eest. Ühiselt asuvad nad uurima seda kummalist ja keerukat juhtumit ja loodavad selle peagi lahendada. Aga võta näpust! Neil pole aimugi, mis neid ees ootab.

SAMUEL BJØRK on norra kirjaniku Frode Sander Øieni pseudonüüm. Tema kaks eelmist kriminaalromaani „Ma reisin üksinda” ja „Öökull” on rahvusvahelised menukid ning tõlgitud mitmekümnesse keelde. «Laenutusosakond»

 

image043Moriarty, Liane. Üheksa võhivõõrast / Jesmin, Riina, 1958-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, [2019]. - 470, [1] lk.

Kas kümme päeva tervenduskeskuses võivad sind tõesti igaveseks muuta? Liane Moriarty kaasahaaravas romaanis asuvad üheksa võhivõõrast seda välja selgitama.

Kirjanik Frances Welty, kunagine menukate lemberomaanide autor, saabub Tranquillum House’i, et ravida selja- ja südamevalu ning erakordselt tigedat paberihaava pöidla otsas. Teised külalised – kellest enamik ei paista küll mingit ravi vajavat – pakuvad talle otsemaid huvi, ent veel rohkem paelub teda tervenduskeskuse kaunis ja karismaatiline juhataja Maša. Kas sel inimesel on tõesti vastused, mida Frances enese teadmata otsib? Kas Frances peaks kahtlused kõrvale heitma ja süüvima kõigesse, mida Tranquillum House’il pakkuda on – või hoopis põgenema, kuni veel suudab?
Õige pea esitavad endale sama küsimuse kõik Tranquillum House’i külalised.
Ühendades kõike, mis on teinud tema loomingust nende inimeste lemmiku, kes otsivad teravmeelset, põnevat, naljakat ja kohati ahhetama panevat lugemist, näitab Liane Moriarty oma romaaniga „Üheksa võhivõõrast“ taas, miks ta on oma ala meister.
«Laenutusosakond»

 

image044Tolstaja, Tatjana. Taevane leek : valitud jutustused / Hallas, Katrin, 1956-, tõlkija. - [Tallinn] : Hea Lugu, 2019. - 250, [1] lk.

Külluslikus ja elegantses stiilis ning võluvalt ekstsentriliste tegelastega jutustused viisid Tatjana Tolstaja 1980. aastatel tänapäeva vene kirjanduse tippu. Segades südamevalu ja huumorit, peadpööritavat fantaasiat ja maaelu idülli, on Tolstajast saanud vene kirjanduses Gogoli, Bulgakovi ja Nabokovi mantlipärija.

Tolstaja on kirjutanud 24 n-ö kanoniseeritud jutustust, eesti keeles ilmub neist 14, lisaks veidi teises laadis „Anastassia ehk Elu pärast surma“ ja „Lilith“. Kogumiku viimane lugu „Karu“ on üks tema blogikirjutisi.

Paljud jutud räägivad lapsepõlvest. Lapsed on teadagi elava fantaasiaga ja reageerivad olukordadele ülitundlikult. Ka täiskasvanud tegelane on Tolstajal sageli veidrik, vähemasti mingil viisil ühiskonnaga halvasti kohanev isik. Tolstaja ise on autorina humanistlikul positsioonil. Iseenesest irooniline ja satiiriline, ei ole ta seda kunagi kõige nõrgemate suhtes. «Laenutusosakond»

 

image045Ivanov, Andrei. Isevärki kalmistu asukad / Einberg, Veronika, 1966-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 534, [1] lk.

Ajaloolis-poliitiline põnevik „Isevärki kalmistu asukad” jutustab sündmustest 20. sajandi Prantsusmaal, kulmineerudes 1968. aasta kevadsuvel toimunud Pariisi rahutustega. Kirju tegelaskonnaga romaani keskmes on Nõukogude Liidust põgenenud ajakirjanik ja 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi elama sattunud vene emigrandid.

Vahetult pärast II maailmasõja lõppu asus Prantsusmaa territooriumil kümneid repatrieerimislaagreid, kus hoiti ajutiselt sõjapõgenikke ja väljarännanuid, keda nii vabatahtlikult kui ka sunniviisiliselt saadeti Prantsusmaalt Nõukogude Liitu. Stalin oli lubanud "amnestiat" kõigile emigrantidele ja kutsus neid kodumaale tagasi. Tagasipöördumisele ei järgnevat mingeid sanktsioone – see oli loomulikult vale. Paljud inimesed läksidki tagasi Venemaale ja kadusid seal jäljetult.

Andrei Ivanov uurib oma uues romaanis inimhinge pimedaid soppe ning kompab madaluse ja ülevuse piire. Mismoodi saaks inimene vastastikuse umbusu, kahtlustuste ja hirmu õhustikus säilitada oma nime, tõelise eluloo, väärikuse ja tõe? Kuidas mitte reeta, mitte manduda ja mitte hävida? «Laenutusosakond»

image046Jõepera, Marion. Minu Šotimaa : süda seljakotis / Randus, Tiina, 1975-, toimetaja. - Tartu : Petrone Print, 2019. - 200 lk., [16] lk. ill. : ill.

Kahe eriti suure mäe vahele jõudes ootas meid ees tihe pilv, millest ei olnud võimalik läbi näha. Pilv oli nagu pehme värav, mille avamiseks tuli lihtsalt ennast usaldada. Seisin seal ja vaatasin pilve sisse. Maailm hakkas mind endale avama. Mitte millelgi ei olnud enam vahet. Taevas ja maa said üheks, minu jalad ja maa said üheks. Nahk minu kehal hingas iga pooriga. Minu mõtted, mu keha ja ala minu ümber moodustasid ühes taktis hingava terviku. Sain aru, et tegelikult ei oleks vahet, kui minu asemel seisaks siin kuusepuu, rebane või sirmik. Sest kõik on üks. Sest kohalolu on üks. Ja igasugune looduses viibimine on alati kahepoolne suhtlus. Astusin pilve sisse. 
…Šotimaale tõi mind elu parim rännukaaslane – juhus. Sattusin Šotimaa lähedusse elama aastal 2011. Just siis hakkasin nii dramaturgi kui ka seiklejana huvituma sellest, kuidas me tajume ennast ümbritsevat ja miks meid tõmbavad tundmatud keskkonnad. Nii jutustangi rohkem õues kui toas viibimisest. Raamat sobib kõigile, kellele meeldib kohtuda millegi sõnulseletamatuga, olgu see siis viskiklaasis või matkaradadel.
«Laenutusosakond»

 

 

image047Mihkelson, Marko. Murdeajastu / Saar, Velve, toimetaja. - Tallinn : Varrak, 2019. - 339, [1] lk

Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.
Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.


Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni. «Laenutusosakond»

 

image048Eesti järved. - Tallinn : Varrak, 2019. - 254, [2] lk. : ill.

Esimesed asulad tekkisid Eestis just vee lähedusse. Vett on vaja joogiks, vee abil saab taimi ja loomi kasvatada, veest saab toitu, vettpidi saab liigelda, vee voolamist saab arenguks rakendada ja vee läheduses on niisama hea olla. Vee ja veekogude olulisust on raske üle hinnata. Seal, kus on vesi, seal on ka elu.

Viimasest väikejärvede raamatust on möödunud üle 40 aasta, selle tühimiku täidab nüüd käesolev populaarteaduslik raamat väikejärvedest ja nendes peituvatest loodusväärtustest. Veekogude registris on järvedena arvel ligikaudu 2000 objekti, mis sellesse raamatusse paraku ei mahu. Siin tutvustavad autorid lähemalt 96 Eesti populaarsemat väikejärve, mida on käesoleval sajandil uuritud. «Lugemissaal»

 

 

image065Rahvuslik mood : näituse "Eestlane olla..." kataloog : 2009-2018 / Hint, Anu, 1961-, koostaja- - Tallinn : Eesti Moekunstnike Ühendus, 2019- - 128 lk. : ill.

Ehted: Anna-Helena Saarso ja Eesti Käsitööpood Modellid: Bertha Vilms, Chrislin Lind, Elisabeth Pihela, Triinu Malv.2009. aastal korraldas Eesti Moekunstnike Ühendus Hobusepea galeriis esivanemate tõekspidamistele ja ilumeelele pühendatud näituse, mida tänaseks on eksponeeritud 30 korral.

55 nimekat moedisainerit ja käsitöömeistrit on üheksa aasta jooksul erinevates maades näidanud, et eesti rahvakunsti kujundikeel, värvid ja mustrid on nende ilumeelde kodeeritud ja aastasadade jooksul väljakujunenud eesti stiil elab edasi ka tänapäeva rõivadisainis. Näitusemudelite inspiratsiooniallikaks on meie rikkalik rahvakunst – ornamendid keskaegsetest tikandikirjadest, erinevate külade ja kihelkondade rahvariided ja 30-ndatel kujundatud rõivad. Rahvuslikus moes puuduvad kindlad reeglid, disainerite loomisrõõmust on sündinud põnevad ja mängulised mustrite-värvide-vormide kombinatsioonid. Paralleelselt julgete ideede ja uudsete materjalidega on traditsioonilisi elemente kasutatud respektitundega ja eetilises võtmes. Moekunstnike ühisloomingust kumavad läbi mõned eestlastele vägagi omased näitajad nagu julgus, nutikus, praktilisus ja põhjamaine karge maitsekus. Rõivaste taustaks on fotodel Eesti Vabaõhumuuseumi, Harjumaa, Muhu ja Heimtali muuseumi tekid, rõhutamaks seoseid vanade tekstiilide ja kaasaegse moekunsti vahel. Loodetavasti saavad raamatu lugejad inspiratsiooni nii esiemade käsitööst kui ka tänapäeva moeloojate etnilisest disainist. «Kunstiosakond»

   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019