Näitused ja üritused

   
image036Reynolds, Alastair. Aeglased kuulid / Peetersoo, Tatjana, 1957-, tõlkija. - Tartu : Fantaasia, 2017. - 138 lk.

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama… «Laenutusosakond»

 

 

 

 

image038Wyndham, John. Kraken ärkab / Kirotar, Martin, 1987-, tõlkija. - Tartu : Fantaasia, 2018. - 238 lk.

John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.«Laenutusosakond»

 

 

 

 

image040Zhuo, Julie. Juhiks saamine : mida teha siis, kui kõik vaatavad sinu poole / Riikoja, Kaja, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020. - 280 lk. : ill.

Wall Street Journal bestseller.

„Meie tiim kasvab, selgitas ülemus. Me vajame veel üht juhti ja sina saad kõigiga läbi. Mis sa arvad?“ Nõnda kõlas Julie Zhuo ülemuse põhjendus, miks just temast peaks saama kujundusmeeskonna juht Harvardi nohikute poolt käima lükatud idufirmas, mille suvepäevad mahtunuks siis veel kenasti tagaaeda ära. Kuigi Julie toonased teadmised juhtimisest piirdusid kahe sõnaga – koosolekud ja ametikõrgendus –, võttis ta selle väljakutse ilma pikema jututa vastu. 

Alles hiljem hakkas ta öeldu üle järele mõtlema. Ma saan kõigiga läbi. Juhtimine tähendab ju kindlasti enamat kui ainult seda!? Kuid mida? 

Facebookis praktikandina alustanud Julie Zhuo on nüüdseks Sillicon Valley üks tunnustatumaid tippjuhte. Ta tunnistab, et kõige kirkamad õppetunnid on tulnud läbi tehtud vigade ja neid on jagunud ohtralt. Kuid elu käibki nii – sa saad oma valusad vitsad kätte, et järgmine kord teisiti, kui veab, paremini teha. Mida ja kuidas, just sellest raamat „Juhiks saamine“ räägibki. 

Zhuo on nüüdseks veendunud, et heaks juhiks mitte ei sünnita, vaid kasvatakse. Tema raamat kirjeldab teekonda, kuidas lõputute hirmude ning kahtluste kiuste enesekindlaks juhiks saada. «Laenutusosakond»

image042Nesbø, Jo. Nuga / Rood, Kadri, 1991-, tõlkija. - Tallinn : Varrak, 2019. - 493, [1] lk.

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.
Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.
Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.
Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.
Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.
«Laenutusosakond»

 

 

 

image044Schlieper, Andreas. Legendaarsed kassid ja nende inimesed / Reinecke, Heike. - [Tallinn] : Tänapäev, 2020. - 232 lk. : ill., portr.

Ah, et koer on inimese parim sõber? Või veel! Haruki Murakamil, Frida Kahlol ja Freddie Mercuryl oli midagi ühist – ja nimelt kass. Kassid on inimeste dresseerimisel tõelised meistrid.

Siia raamatusse on kogutud põnevaid lugusid ja lustakaid anekdoote kuulsate karvapallide elust, kes näitavad oma kuulsaid omanikke hoopis teises valguses. Kas teadsid näiteks, et

Hemingway aretas kasse, kel oli rohkem varbaid kui harilikel kiisudel?

Rosa Luxemburgi kass Mimi põlgas Leninit, kuid söögilauas istus alati kombekalt laua taga?

E. T. A. Hoffmanni kõuts Murr oli „Õpetlike tähenduste“ kirjutamisel isiklikult tööde ülevaataja?

Need lood kassidest ja nende inimestest üllatavad ja panevad muigama, kassilembese lugeja ilmselt ka mõistvalt kaasa noogutama.
See raamat on kingitus, mis paneb kõik kassiinimesed nurruma. «Laenutusosakond»

image046Calacanis, Jason. Ingel : kuidas investeerida tehnoloogiaidufirmadesse - väärt nõu ingelinvestorilt, kes tegi sajast tuhandest dollarist sada miljonit / Hool, Raivo, 1975-, tõlkija. - [Tallinn] : Äripäev, 2020 ([Tallinn]. - 263 lk.

Viimase kahekümne viie aasta jooksul on Jason Calacanis teeninud korraliku varanduse, paigutades ingelinvestorina oma raha mitmetesse pööraselt edukaks osutunud idufirmadesse. Ja seda sugugi mitte kehvasti – tema üsna uhke villa parklas laiutab rivi Tesladest ning kontojääk manab näole vaid naeratusi. Sajandi investeerimispiibliks tituleeritud raamatus demonstreerib kümneid miljoneid teeninud mees kuulikindlaid meetodeid, mille abil idufirmadega massiivset rikkust kokku ajada. 

Idufirmades saab raha teha kahel viisil – sa kas lood midagi või investeerid nendesse, kes seda sinu eest teevad. Calacanis räägib lihtsalt ja haaravalt, kuidas ta tõelise autsaiderina jala ukse vahele sai. Tõsi, algas see kõik küll üsna dramaatiliselt. Täpsemalt sellest, et haiglaõe ja kõrtsmiku pojana nägi Calacanis pealt, kuidas ta pere kõigest ilma jäi, kui mundris föderaalagendid pumppüssidega justkui märulifilmis tuppa tormasid ja tema isa baari konfiskeerisid. Täis tahtmist midagi tõestada, võttis Calacanis nõuks üle silla Manhattanile jalutada ning sealt edasi juba Ameerika Ühendriikide lääneranniku vallutada. 

Calacanis on veendunud, et rikkus ei sõltu sinu taustast, s.t vanemate rahakotist, kooli renomeest ega ka õpiedukusest. Ta väidab, et kogu trikk taandub võimekusele mõista, kuidas üks edukas ingelinvestor mõtleb. Nii ta selgitabki, kuidas rahamehed uusi ettevõtmisi hindavad, riske ja kasusid kalkuleerivad ning fenomenaalsete kasumimarginaalidega otsuseid langetavad. 

Paljud tema eelkäiad räägivad oma raamatutes sellest, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni või paar. Calacanis irdub sellest koorist – ta mitte ei vaata minevikku, vaid tulevikku. Ja tulevikul on meile varuks täiuslik torm ühes kurikuulsate mustade luikedega. Calacanis selgitab lugejale mitte ainult seda, kuidas eesootavat kaost väärikalt üle elada, vaid ka seda, kuidas selle turjal kuni võiduka lõpuni purjetada. «Laenutusosakond»

image048Eesti kõrtsid / Talving, Hanno, 1964-, koostaja. - [Tallinn] : Tänapäev, 2019. - 247, [1] lk. : ill.

Käesolevas raamatus on juttu maakõrtsidest, mida mainitakse juba 15. sajandil. Kõrts oli talurahva jaoks eelkõige oluline kohtumispaik: siin kuuldi uudiseid, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teenijaid. Alates 19. sajandi keskpaigast kujunesid maakõrtsid laatade keskpunktideks, samuti avati just kõrtsides esimesed maarahva kauplused. Lisaks täitsid mitmed kõrtsid postijaamade ülesannet. Tänaseks ei ole endiste kõrtsihoonete käsi kuigi hästi käinud. Selles raamatus on põlistatud mälestus rohkem kui 220 kõrtsihoonest, millest enamik on paraku hävinenud. «Kunstiosakond»

 

 

 

image052Vahtre, Lauri. Eesti Vabadussõja ajalugu. I, Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. - Tallinn : Varrak, 2020. - 559 lk. : ill., fot., kaart.

Vahtre, Lauri. Eesti Vabadussõja ajalugu. II, Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused. - Tallinn : Varrak, 2020. - 551 lk. : ill., fot., kaart.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel.

Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga. «Lugemissaal»

image056Wrangell, Wilhelm von. Eestimaa rüütelkond : rüütelkonna peamehed ja maanõunikud / Krusenstjern, Georg von. - [Tallinn] : Argo, 2019. - 392 lk. : ill., portr.

Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi tavapärasest erinevas valguses näitavad. 

Wilhelm von Wrangell jutustab Eestimaa rüütelkonna tegevusest läbi enam kui seitsmesaja aasta alates 13. sajandist kuni peaaegu tänapäevani välja. Raamatu koostaja kuulus ühena viimastest põlvkonda, kes elas veel vana rüütelkonna ajal ning tundis selle juhtivaid tegelasi. Tema ajaloolisele ülevaatele järgnevad rüütelkonna tähtsaimate liikmete portreed Georg von Krusenstjerni kogust. 

Henning von Wistinghausen, Saksamaa suursaadik Eestis 1991–1995: „See raamat täidab olulise lünga rüütelkonna ajaloos. Parun Wrangelli koostatud ülevaade ei ole tänini tähtsust kaotanud.“ 

Jaan Undusk, Eesti Teaduste Akadeemia liige: „Eesti Vabariigi Saksa Kultuuromavalitsuse kunagise juhi Wilhelm von Wrangelli kirjutatud Eestimaa rüütelkonna ajalugu on olnud üks usaldusväärsemaid ja nõutavamaid baltisaksa ajaloo teatmeteoseid.“ «Lugemissaal»

image057Mihhailov, Leonid. Tallinna album 1219-2019 / Leonid Mihhailov ; [kujundus: Sergey Hmelevskih] = Таллиннский альбом 1219-2019 / Леонид Михайлов. - Tallinn : L. Mihhailov, 2019. - 976 lk. : ill., portr., kaart.

See on kodu-uurija ja kollektsionääri Leonid Mihhailovi neljas raamat, mis tutvustab lugejale Eesti asunduste ajalugu. Antud väljaanne on pühendatud Tallinna linnale. Raamatus on üle 3 tuhande illustratsiooni artefaktidest, mis on seotud aastatega 1219 - 2019 ja kuuluvad autori isiklikku arhiivi ja kogusse. Need on 14.-18. sajandil Tallinnas vermitud mündid, kunstnike teosed alates 15. sajandist, linna 17.-20. sajandi plaanid ja kaardid, samuti dokumendid, fotod, postkaardid, ümbrikud, margid, märgid, medalid, vimplid, etiketid, reklaamkuulutused ja muud kollektsioneeritavad esemed. Üks peatükk on pühendatud Tallinna fotograafidele. «Lugemissaal»

   
e raamatukogud plakat 05 19 ik sin
   
Riigi Infosüsteemi Аmet hoiatab:
Ole eriolukorras eriti IT-vaatlik: https://itvaatlik.ee/

eriolukorraseriti

   

Hädaolukord  

TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID 1
   

Viited  

krenh small
lastekas s est
america22

books est

gb s

   

3d printer costKui sa tahad teada,
kuidas töötavad 3D printerid,
siis tule Narva Keskraamatukogu
innovatsioonilaborisse MakerLab tasuta töötuppa!

Helista 56722007

   
© Narva Keskraamatukogu 2019