1.-3. klass

Mäntylä, Juha. Sassikud ja aastaajad

Talv
Sassikute elukoht, Vesiroositiik, on täis lund. Ühel päeval leitakse Vesiroositiigilt suured jalajäljed. Kunagi ammu olid sassikud ja hiiglased sõbralikult koos elanud, kuid inimene oli hiiglased minema ajanud ja väikesed sassikud olid jäänud tiigi äärde elama, sest inimene ei olnud neid lihtsalt märganud. Kuid miks olid hiiglased nüüd, aastaid hiljem, tagasi tulnud ja pannud sassikud hirmu tundma?

Kevad
Lumi on sulanud. Järsku kostab kuskilt nuttu ja sassikud leiavad pisikese haldja Lilia nutmas. Haldjake ei saa enam heiluda, see tähendab lennata. Midagi on juhtunud.

Keränen, Mika. Armando ja Ahjulinnud

https://rahvaraamat-product-image.s3.us-east-2.amazonaws.com/b3/f9/b3f97a49e7e53ecbb5770c1de8bcad49_main_1.jpgEsimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis.
Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.

Heinsalu, Els. Lumi ja kevad

LUMI JA KEVAD piltSaabunud on kevad, aga Lumi aevastab. Muudkui aevastab ühtejutti. On tal külmetus või hoopis allergia? Küllap allergia, arvab ema. Millest allergia tekib ja kuidas meie organismi mõjutab? Mis on kõige tavalisemad allergeenid ehk ained, mis ülitundlikkust põhjustavad? Õietolm ja maasikad, keemiliste ainetega kirevaks värvitud kommid, koera- ja kassikarvad, tolmuhaldjad … Allergeene on palju, kuid õnneks leidub allergia vastu rohtu ja peagi saab Lumi jälle lasteaeda minna.

Aga kevadel juhtub muudki – ja mõndagi sellest on seotud hormoonidega, mis nii inimeste kui ka loomade-lindude kehas üsna olulist rolli mängivad.

Horst, Jørn Lier. Operatsioon Kõuepilv

OPERATSIOON KÕUEPILV piltElvestadis tegutsevad salapärased vargad. Kadunud on muu hulgas pagar Monseni pärmivaru, uue ujuvkai tünnid ja pargist kadakad. Keegi ei suuda varguste vahel seost leida ning varastatud asjade nimekiri aina pikeneb.

Detektiivibüroo nr 2 võtab asja lahendada. Koos jäljekoer Ottoga asuvad Tiril ja Oliver süüdlasi taga ajama.
Vahel on number kaks olla enam kui küll.

See on sarja „Detektiivibüroo nr 2“ esimene raamat – nutikas, kaasahaarav ja põnevust täis! Sari on mõeldud lastele vanuses 6-10.

Parvela, Timo. Ella ja sõbrad distantsõppel

ELLA JA SÕBRAD DISTANTÕPPEL piltElla ja ta sõprade kooliaasta on alanud tempokalt. Nad osalevad televisiooni talendivõistlusel ja ees ootab muudki ägedat.

„Kas te ikka mäletate, et järgmisel nädalal on sügisvaheaeg,“ tuletas direktor tunni lõpus meelde. „Meie Patega läheme jäähokiturniirile.“

„Jess,“ ütles Pate.
„Meie läheme vanaema juurde,“ ütles Tiina.
„Meie läheme Pariisi,“ teatas Tuukka.
„Mina lähen skaudilaagrisse,“ rääkis Hanna.
„Mina ei taha kusagile minna, aga ma lähen ikkagi veeparki,“ torises Pukari.
„Meie läheme ema-ja-Batmani-laagrisse,“ rõõmustas Samppa.

Doyle, Arthur Conan. Meisterdetektiiv Sherlock Holmes : kummituskoer udusel nõmmel

MEISTERDETEKTIIV SHERLOCK HOLMES. KUMMITUSKOER UDUSEL NÕMMEL piltKes poleks kuulnud Sherlock Holmesist? Õilsa ja õiglase detektiivi tegelaskuju on kõigile tuttav. Tema uskumatu deduktsioon, intuitsioon ja õilsus on legendaarsed, aga lood ja jutustused Sherlock Holmesist on saanud klassikaks kogu maailmas.

Eradetektiivi ja tema ustava abilise dr Watsoni keerulised juurdlused intrigeerivad juba esimestest ridadest, haaravad sündmuste keerisesse ja üllatavad näiliselt võimatuna tunduvate loogiliste järeldustega.

Ja raamat „Meisterdetektiiv Sherlock Holmes. Kummituskoer udusel nõmmel” ei ole erandiks. Raamatu lehekülgedel rulluvad sündmused räägivad hobibotaaniku kadumisest. Dr Watson saadetakse kuriteopaigale.

Arboleda, Diego. Elio : üks animatograafiline lugu

ELIO EHK ÜKS ANIMATOGRAAFILINE LUGU pilt19. sajandi lõpp.
Ühelt poolt teadus, teiselt poolt võlukunst.
Ühel pool Lumière’ide kinematograaf. Teisel pool Rousby animatograaf.
Siin kuninglik perekond, seal ohtlikud pantvangivõtjad.
Kino saabub linna ja teeb seda ümbritsetuna intriigidest, seiklustest ja salaseltsidest.
Ja selle kõige keskel… tugev ja otsusekindel kangelane? Vapper ja võitmatu uurija?
Ei, selle kõige keskel… on Elio.

Rand, Hilli. Esimene A klass ja päikeselapsed

ESIMENE A KLASS JA PÄIKESELAPSED piltEsimese A klassi kooliaasta hakkab lõpule jõudma. Kuid enne veel, kui koolitunnistused kätte antakse, tuleb korda saata palju asju. On vaja potti muruseemneid külvata ja puudega vestelda, rabamatkale minna ja spordipäeval osaleda. Ja juba ongi käes lõpuaktus ning ees ootamas pikk suvevaheaeg. Miks on aga esimese A klassi õpilased päikeselapsed? Seda saad teada raamatut lugedes!

Tõsielul põhineva sarja ESIMESE KLASSI AASTARING viimane raamat jätkab esimese A klassi tööde ja tegemiste tutvustamist. Õppimine on küll tähtis töö, kuid kuhjaga jagub ka naeru ja nalja!

Laan, Triinu. Luukere Juhani juhtumised

LUUKERE JUHANI JUHTUMISED piltKui luukere Juhan suure kooli anatoomiaklassist pensionile saadetakse, võtavad taadu, memme ja lapselapsed ta enda juurde metsatallu elama. Sellega tõeline luukere-elu alles algab! Kõik metsatalu elanikud paistavad uskuvat, et igaüks, ka luukered, on väärt vaba ja metsikut lapse- ja vanaduspõlve.

Heidov, Sandra. Minu robot

MINU ROBOT pilt„See on minu robot. Ma ehitasin selle ise. Tegin ise pea, keha, käed ja jalad. Minu robot on väike. Ta seisab kirjutuslaual pliiatsitopsi kõrval. Ta ei oska kõndida. Ta ei käi minuga kaasas. Ta ootab mind minu toas. Ma kutsungi teda niimoodi – robot –, sest rohkem roboteid mul ei ole. Ta ei saa kellegi teisega segi minna.

Selles raamatus on kaks peategelast – laps ja robot. Robot oskab õigel ajal rääkida ja õigel ajal tasa olla. Ta oskab kuulata ja nõu anda. Ta saab lapsest aru ja laps saab temast aru, ehkki robot ajab kõneldes sõnad sassi. Sellise roboti mõistmiseks on vaja just sellist last.