Rannamaa, Silvia. Kadri
Alati olen lugenud ja kuulnud räägitavat, et meie maal elavad õnnelikud lapsed, et lastel on muretu lapsepõlv. Olen sellega nõus, kui ma mõtlen Anne Puustile või ükskõik missugusele oma klassikaaslasele. Ainult ühest ma ei saa aru – miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun, et ma olen kõige õnnetum tüdruk. Mitte üksnes meie maal, vaid terves maailmas.
Nii algab jutustus Kadrist, keeruliste saatusega väikesest tüdrukust, kelle päevikulehtedel kogeb lugeja tema rõõme ja muresid, hirme ja salasoove ning lootust paremale tulevikule. Silvia Rannamaa esmakordselt 1959. aastal ilmunud „Kadri” on üks Eesti noortekirjanduse tüvitekste, mille omas asjas ainulaadne vorm on saanud armsaks paljudele lugejatele. Kadri sõbralik ja lahke loomus aitab ta läbi eluraskustest ning sisendab ka lugejatele usku iseendasse ja oma ettevõtmistesse. Raamatu järg „Kasuema” ilmus 1963. aastal.
4.-6. klass, 7.-9. klass 04.04.2025
Lasteraamatud võivad pakkuda vastuseid, mis aitavad lastel lahendada elu keerukamaid küsimusi. Need lood suunavad noori lugejaid maailmaga tutvuma, õpetades eristama head ja kurja ning mõistma, mis on õige ja mis vale. Südamlikud ja õpetlikud lood, fantaasiarikkad seiklused ning toredad tegelased loovad lastele võimaluse arendada väärtusi ja empaatiat. Tegu ei ole vaid meelelahutusega – lasteraamatud võivad olla palju sügavamad, kui esialgu paistab, pakkudes õpetusi, mis ei ole kasulikud ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.
Täna algab laste joonistuste näituse “Joonistame eesti vanasõnu” osalejate tööde hääletus. Hääletuse käigus on võimalik ära märkida kõige huvitavamad tööd.
Rahvusvaheline luulepäev on UNESCO eestvõttel 21. märtsil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. See päev on omamoodi kutse mõtiskleda luule rolli üle tänapäeval.
Eesti eepost “Kalevipoega” oleme me kõik eranditult lugenud, tunneme selle süžeed ja tegelasi, mäletame palju luulekatkeid. Kas teile tulevad meelde värsiridades ka õiged sõnad?
Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.
Paljudesse keeltesse tõlgitud ja Prantsuse Akadeemia auhinna pälvinud „Hõbeuisud“ on lihtne siiras lugu 1840. aastate Hollandist. Hans ja Gretel, vaese Brinkerite perekonna lapsed, unistavad aasta suurima uisutamisvõistluse võidust ja imelisest auhinnast – hõbeuiskudest.
Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.