Author Archive: Anna

Rannamaa, Silvia. Kadri

KadriAlati olen lugenud ja kuulnud räägitavat, et meie maal elavad õnnelikud lapsed, et lastel on muretu lapsepõlv. Olen sellega nõus, kui ma mõtlen Anne Puustile või ükskõik missugusele oma klassikaaslasele. Ainult ühest ma ei saa aru – miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun, et ma olen kõige õnnetum tüdruk. Mitte üksnes meie maal, vaid terves maailmas.

Nii algab jutustus Kadrist, keeruliste saatusega väikesest tüdrukust, kelle päevikulehtedel kogeb lugeja tema rõõme ja muresid, hirme ja salasoove ning lootust paremale tulevikule. Silvia Rannamaa esmakordselt 1959. aastal ilmunud „Kadri” on üks Eesti noortekirjanduse tüvitekste, mille omas asjas ainulaadne vorm on saanud armsaks paljudele lugejatele. Kadri sõbralik ja lahke loomus aitab ta läbi eluraskustest ning sisendab ka lugejatele usku iseendasse ja oma ettevõtmistesse. Raamatu järg „Kasuema” ilmus 1963. aastal.

Lasteraamatute tarkuseterad

Picture backgroundLasteraamatud võivad pakkuda vastuseid, mis aitavad lastel lahendada elu keerukamaid küsimusi. Need lood suunavad noori lugejaid maailmaga tutvuma, õpetades eristama head ja kurja ning mõistma, mis on õige ja mis vale. Südamlikud ja õpetlikud lood, fantaasiarikkad seiklused ning toredad tegelased loovad lastele võimaluse arendada väärtusi ja empaatiat. Tegu ei ole vaid meelelahutusega – lasteraamatud võivad olla palju sügavamad, kui esialgu paistab, pakkudes õpetusi, mis ei ole kasulikud ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.

Kuulutame välja joonistuste näituse “Joonistame eesti vanasõnu” hääletuse alguse!

Picture backgroundTäna algab laste joonistuste näituse “Joonistame eesti vanasõnu” osalejate tööde hääletus. Hääletuse käigus on võimalik ära märkida kõige huvitavamad tööd.

Kokku esitati 25 tööd. Suured tänud kõikidele osalejatele!

Hääletus kestab kuni 10. aprillini. Tööd leiate Narva Keskraamatukogu lasteosakonnas (Malmi 8).

Hääletada saate üks kord, märkides samal ajal 5 kõige rohkem meeldinud tööd.

Kõik võistlusel osalevad tööd jagatakse 5 vanuserühma, ja külastajate hääletuse lõppedes valitakse igast vanuserühmast välja 2 parimat.

Ülelinnaline luulekonkurss „Luule ilu“

Rahvusvaheline luulepäev on UNESCO eestvõttel 21. märtsil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. See päev on omamoodi kutse mõtiskleda luule rolli üle tänapäeval.

20. märtsil toimus Narva Keskraamatukogus linna ettelugemise konkurss, millest võttis osa veidi üle 20 Narva koolide õpilase. Võistlejaid toetasid õpetajad ja lapsevanemad. Võistlust kaunistasid noored talendid Kuldne Pääsukese laulustuudiost.

Kuna 2025. aasta on Eestis eesti raamatu aasta, sellega seoses kõlasid eesti luuletajate värsid erinevates keeltes.

Konkursi võitjad on:

Konkurss “Joonistame eesti vanasõnu”

Picture backgroundSõbrad, nüüd on aeg panna oma loovus proovile – joonista pilt mõnele Eesti vanasõnale! Kasuta värve ja kujutlusi, et tuua vanasõnad elule. Parimad tööd saavad auhindu ja näitusele! Tunned, et oskad? Siis lase oma kujutlusvõimel lennata!

Eesti vanasõnad on osa Eesti rahvuskultuurist ja keeletraditsioonidest, mille juured ulatuvad sajandite taha. Need on lühikesed, mõistulised väljendid, mis peegelduvad rahva tarkuses ja elutarkuses. Vanasõnad on tavaliselt välja kujunenud igapäevaelu kogemustest ja pakuvad eluõpetusi, väärtusi ning elu tõdesid.

Eesti vanasõnade päritolu ulatub peamiselt rahvaluule ja suulise traditsioonini, mille kaudu need on põlvest põlve edasi kantud. Need on sageli seotud looduse, töö, peresuhete, tarkuse ja elu igapäevaste nähtustega. Ajalooliselt oli Eestis suur roll talupoegade eluviisil ja igapäevaelu kogemustel, mis andsid vanasõnadele ainest.

III koolivaheaeg Narva Keskraamatukogus

Picture backgroundPalume kõigile üritustele eelnevalt registreeruda (tel. 35 91467)

Laupäev, 22. veebruar

11.00      Peretund raamatukogus. Aino Pervik. „Klabautermanni mure“

Teisipäev, 25. veebruar

12.00      Juhan Kunder. „Imelik peegel“. Loeme ja meisterdame

15.00      Grafiti: hanesulgedega kirjutamisviis. Juhib kunstiteadlane Elena Howarth

Kraft, Meelis. Tiuhkamäe

Tiuhkamäe. Esimene raamatTaevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.

Tiuhkamäe oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei mäletanud enam, mille pärast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augustiõhtu ja Sara läheb sõpradega pidutsema. Vähem kui nelikümmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkamäel, madalal ja ilmetul künkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud sõna „tiuhka”.

Dodge Mapes, Mary Elisabeth. Hõbeuisud

HõbeuisudPaljudesse keeltesse tõlgitud ja Prantsuse Akadeemia auhinna pälvinud „Hõbeuisud“ on lihtne siiras lugu 1840. aastate Hollandist. Hans ja Gretel, vaese Brinkerite perekonna lapsed, unistavad aasta suurima uisutamisvõistluse võidust ja imelisest auhinnast – hõbeuiskudest.

Ajastuomaselt on jutustus sentimentaalne, rõhutades voorust, väärikust, töökust ja lahkust. Tänapäeva lugejale teeb „Hõbeuisud“ huvitavaks enam kui 150 aasta tagune vaatepunkt ning põiked Hollandi ajalukku ja igapäevaellu, nagu M. M. Dodge seda ameeriklastele tutvustada tahtis.

Laurik, Mairi. Grathelia. Me jäime ellu

GratheliaGratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.

„Grathelia. Me jäime ellu” on ulmeline noorte romaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus ühel koloniseeritaval planeedil.

Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.