Ader, Arne. Linnud kuulutavad kevadet
Loodust on põnev tundma õppida, ent veelgi olulisem on seda armastada. Armastus süveneb metsas olles ja seal uusi seoseid märgates. Looduse aabitsa sari võtab ümbritsevast elurikkusest käsitleda neid liike, kel on teistest enam väge meid õue kutsuda ja metsa meelitada.
Sarja esimesse raamatusse on mahtunud 24 linnuliiki, kelle koju jõudmist kaugetelt maadelt me igal kevadel pikisilmi ootame. Paljud siia valitud tiivulistest on olnud meie esivanematele hingelähedased aastasadu või isegi aastatuhandeid. Mulle tutvustas neid Mamma ehk vanaema ja tema sai oma teadmised oma vanematelt.
1.-3. klass, 4.-6. klass 22.11.2023
Pettsoni talus juhtub alatasa midagi põnevat. Täna hakkavad Pettson ja Findus autot ehitama. Sellega on kassil tore aias ringi kihutada.
Kui valdav osa rändlinde lahkub talvitama sobivama ilmaga paikadesse, ei jää siinne linnuelu siiski soiku. Selles raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes. Lisaks pakuvad huvitavat lugemist lood liikide eripärasest toitumisest, ööbimisharjumustest ja linnustiku üldisest käekäigust meie kiiresti muutuvas maailmas.
Kas oled kunagi näinud nii tõetruult joonistatud punaseid sõstraid, et need panevad oma mahlakusega suu vett jooksma, või paberil värvidega sedavõrd meisterlikult kujutatud punarinda, et ta paistab Sind tõepoolest oma terase musta silmakesega jälgivat?
Ülesanded on esitatud teemade kaupa koos peamiste keelereeglitega.
Narva Keskraamatukogu Ameerika Keskuses.
Tundke rõõmu, avastades meistriteoseid, mis peidavad end nende värvipiltide taga. Helendavad maastikud, väljendusrikkad portreed, pimestavad lilled… Avastage Vincent Van Goghi, ühe XIX sajandi suurima maalikunstniku maailm: tema tööd on tänapäeval kogu maailmas nii nõutud ja tunnustatud, kuid omal ajal jäid need täiesti tähelepanuta.
Ühel hommikul langeb liblikate maale taevast mingi asjandus – suur ja tundmatu. Külarahvas hakkab ei-tea-kust ilmunud jamaga usinalt tegelema. Kõik avaldavad arvamust: teadlased leiutaksid asjanduse pukseerimiseks võimsa mootori, väejuht laseks kogu värgi õhku, filosoof soovib jõuda probleemi tuumani… kuni tuleb väike tüdruk, kes märkab, et selles suures jamas on augud, pistab näpu sisse ja siis suhu. Selgub, et see maitseb magusalt. Nüüd tahavad kõik seda maitsta: mango, banaan, arbuus – taas on arvamusi omajagu –, aga lõpuks ei jää suurest jamast õieti midagi järele.
Tule koos Aadi ja Elli perega seiklema! Koos nendega saad teada üht-teist kalade ja kalapüügi kohta. Saad teada, et kalatoit on kasulik. Õpid selgeks tähed, võid natuke kirjutada-joonistada-nuputada ning näitemängu teha.
Ojast ei saa jõge, kui hulk ojasid ei liitu. Nõnda on mistahes sündmuse toimumiseks tarvis paljude asjaolude üheaegsust. Kui seda pole, pole ka sündmust. Näiteks on võimalik keelava foori alt kümneid kordi läbi kihutada või kõndida, ilma et midagi juhtuks, ent ükskord käib pauk ikkagi ära, kui selleks on sobiv tähtede seis. Sestap tuleb liiklemist mudilastega arutada. Ühe väljamõeldud õnnetuse vaatlemisest võiks kasu olla. Seda raamatut lugedes kerkib avarii uurimisega seoses üles justkui kõrvalisi asju, mis ometi on seesama elu. Elu, millest ei oska aimatagi, missuguseid sidemeid ja seoseid ta endas kätkeb. Jutuajamist lapsega suunab küsimustik, mis mõnele jõnglasele hetkel ehk üle jõu käib. Kuid ise leitud vastus jääb meelde paremini kui ette antud õpetus.