Author Archive: Anna

Simon on dirigent ja ta tahab teha orkestri, et kuulajatega kaunist muusikat jagada. Ta otsib orkestri pillirühmadesse andekaid muusikuid ja korraldab konkursi. Samm-sammult ja rohkete illustratsioonide toel saab lugeja tuttavaks orkestri koosseisu ja -muusikaga. Silmatorkavalt kujundatud plokis „Kuula!“ on toodud arvukalt muusikalisi näiteid (kokku 43), mis aitavad muusikat mõista, õpetavad kuulama ja kuulma eri pille, pakuvad põnevaid võrdlusi. Muusikanäidete seas on heliteoste katkendid ja kaks tervikteost Londoni sümfooniaorkestri (LSO) säravas esituses ning kõik need saab veebist alla laadida (koodi leiab raamatust). Raamatu lõpus on faktiinfot heliloojate ja esitatavate teoste kohta, samuti väike muusikasõnastik ja register. Raamat on valminud

Raamatust „Hiir rätsepaks“ leiab Julius Oro (1901–1941) igihaljad värsid, millest paljud on juba mitme põlvkonna lastele armsaks saanud. Kogumiku koostas 1967. aastal kirjaniku tütar, tõlkija ja toimetaja Lembe Hiedel (1926–2004), kes valis sellesse kahe maailmasõja vahel kirja pandud ja eri väljaannetes ilmunud luuletuste paremiku. Nende hulgas on salme, mis viisistatult on üldtuntud, ent ka selliseid, mis mitmel põhjusel taasavastamist väärivad. Lustakate ja lapsemeelsete luuletuste kaudu ulatuvad meieni värvikad killud saja aasta tagusest maailmast. Saame juurelda, kas midagi on selle aja jooksul ka imekspandavalt muutunud – või hoopistükkis samaks jäänud.

Tarkus ei tule tuisates. Peatu ja võta aega olla liblikas, pane tähele, kui eriline on iga hetk ja kui värviline on maailm! Kogumiku pealkirjaks valitud tsitaat on pärit Gillian Duce’i raamatust „The Winning Game. Magic and Mayhem”. Ka kõik sisu pildid ja jutud on inspireeritud rahvatarkusest või kuulsate inimeste mõtteteradest. Tarkus ei pea alati olema surmtõsine. Seega leiab siit lõbusat lugemist nii noortest kui ka vanadest, kusjuures nii mõnigi kord käituvad väikesed targemini kui suured. Raamatusse on valitud 21 populaarse Lucky Laika vanasõnasarja postkaarti.

APPI – puberteet!!! Hirmnaljakas lugu sõprusest ning suureks kasvamise rõõmudest ja muredest.

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt. Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.

Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole.

See illustreeritud raamat on „Lottie“-sarja esimene raamat.

Veealuses maailmas näkkide kodus liigub aeg omaenda pikaldases tempos. Kas tõesti võib olla lootust, et aastaid tagasi metsajärve sumatanud ja kaotsi jäänud poisike on elus? Kratitüdruk Krata on selles igatahes veendunud!

Kuidas aga näkkide juurde pääseda, et kadunud sõber üles otsida? Ehk aitaks hõbesõrmus? Või veest välja astunud valge hobune? Vahest õnnestub vetevaimude juurde pääseda hoopis järvelehmade kannul? Igatahes tuleb järve ääres alati valmis olla selleks, et iga eriskummaline olend või ese võib olla näkk. Seni pole Kratal näkanud, aga ehk veab homme? Või ülehomme?

Pildid on raamatusse joonistanud Piia Maiste.

„Pax. Teekond koju“ on auhindadega pärjatud menukirjaniku Sara Pennypackeri kauaoodatud järg romaanile „Pax”.
On möödunud aasta sellest, kui Peter ja tema rebane Pax teineteist viimati nägid. Kunagised lahutamatud kaaslased elavad nüüd väga erinevat elu. Pax ja tema kaaslane Särts on ilmale toonud pesakonna kutsikaid, keda nad selles ohtlikus maailmas kaitsma peavad. Samal ajal aga lahkub sõja järel orvuks jäänud ning süütundest ja üksindusest räsitud Peter oma uuest kodust Vola juures, et ühineda Noorte Veesõdalastega, kelle sihiks on tervendada veekogud ja maa sõja tekitatud armidest. Kui üks Paxi kutsikatest raskesti haigestub, pöördub Pax ainsa inimese poole, keda ta usaldab. Ja ükskõik, kuidas Peter ka ei püüa oma murtud südant kalgistada, leiab armastus ikkagi sissepääsu. Nüüd asuvad poiss ja rebane taas teekonnale kodu, tervenemise – ja teineteise poole.