Author Archive: Anna

16-aastane Saskia on sunnitud vägivaldse isa eest põgenedes koos ema ja väikevennaga vanaema juurde kolima. Kuid vanaema näägutamise ja õelutsemise peale pageb Saskia lähedalasuvasse soometsa ja kohtab seal salapärast tüdrukut. Too väidab end olevat Saskia tädi Liina, kes uppus just sellesse turbaauku, mille pervel Saskia kükitab… Liina tutvustab Saskiale soometsa ning meelitab ta võlumaailma, kus seiklevad kuningatütred, haldjaprintsid ja kahe peaga lohed ning kus reeturlikkust kohtab sama sagedasti kui üllust ja südameheadust.

Emely alustab 11. klassi väikeses Viivuranna gümnaasiumis. See polnud tema valik, kuid muud teed tal polnud.
Lola avastab kooli jõudes, et tema kuninganna tiitel on ohus. Ja sõjas ning armastuses on teatavasti kõik lubatud.
Mario on kahevahel ja peab otsustama, milline oleks tema tulevikku silmas pidades kõige õigem valik.
Rinaldo tahab head nagu alati, kuid asjad väljuvad kontrolli alt.

Käesolev raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” esimene osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka. Sarja hakkavad kirjutama eri autorid.

Leivavili rukis ning rukkileib on Eestimaal olnud sajandeid olulisel kohal. Leib on püha ning leivategu kätkeb endas kombeid ja uskumusi, millele toetutakse leiva valmistamisel ka tänapäeval. Leivaga seotud rahvatarkused, teadmine, et leiba ei tohi pilduda ega raisata, on kinnistunud meisse. Ainult austava suhtumisega ja eeskujuga on võimalik edasi anda aastasadu vanu traditsioone, olles selle pärandi eest esivanematele tänulikud.

Päikesesüsteemi hämarale äärealale kolinud heidikud, kosmosepiraadid ja vaenulikud tulnukad seavad ohtu sõjad ja sõdimise unustanud inimeste õitsva tulevikuühiskonna.

Noor arvutimängur Paul Möldri, kes on end elukarusselli servale keerutanud, astub vabatahtlikult vastloodud Laevakaitseteenistusse. Relvaga, kuid ilma suurema väljaõppeta astub Paul kosmosepimeduses ja Pluuto hämaral pinnal vastu kõigile, kes inimkonna rahu ähvardavad.

Tegemist on Eesti ühe juhtiva ulmeautori Maniakkide Tänava üheksanda romaaniga.

„Väikesed võililled“ on kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu.

Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori perekonnaalbumist.

Jõhker ja ilus, toores ja vankumatu – ma jumaldasin seda raamatut. – Emily Suvada
Meile öeldi, et järgige reegleid ja püsige elus.
Nad lubasid, et aitavad meid.

Sellest, kui Raxteri tüdrukutekool karantiini pandi, on möödunud poolteist aastat. Sellest, kui Mürk välja lõi ja Hetty elu pea peale pööras.

Algul surid üksteise järel õpetajad. Siis hakkasid nakatuma õpilased ja nende kehad muutusid veidraks ja võõraks. Nüüd, ülejäänud maailmast ära lõigatud ja oma saarekodus iseenese hooleks jäetud, ei söanda tüdrukud minna teisele poole kooli ümbritsevat tara, kus Mürk on muutnud metsa metsikuks ja ohtlikuks. Nad ootavad lubatud ravi, sellal kui Mürk imbub kõigesse.