Author Archive: Anna

Peeter on kaugelt planeedilt pärit ülitark ajukiip, kes on maskeerunud poisiks, et Maa eluga tutvust teha. Suurte seikluste tulemusena sõbruneb ta seitsmeaastase Markusega, kelle isa ja ema Peetri enda juurde elama võtavad ning koos Markusega kooli saadavad.

Kui tavalised lapsed peavad kasvamiseks ja energia saamiseks toitu sööma ja tarkuse kogumiseks õppima, siis Peeter ammutab energiat kosmosest. Uued teadmised aga laeb ta oma ajju otse internetist ja neid on kaugelt rohkem, kui seitsmeaastasele poisile kohane.

Peeter püüab oma päritolu ja supervõimeid varjata, kuid alati see ei õnnestu.

Käesolevas inimese ja muu looduse suhteid kajastavas raamatus tutvustan meie kalafaunat. Võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti – nemad on veteriigi elanikud, kohastunud eluks teistsuguses keskkonnas.

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

„Mina, Raimo, 5. klass“ on ilustamata lugu koolielust „kooli kõige suurema päti“ silme ja kõnepruugi läbi. Tegelaste eneseväljendus, arusaam ümbritsevast jm on elust maha kirjutatud ning peegeldab antisotsiaalselt käituvate laste ängi ja kohanemisvalu, mida väljendatakse läbi ropendamise, allumatuse ja väljakutsuva käitumise.

Raimo pole hea poiss. Suurem osa tema sõnavarast on selline, et peenemad inimesed seda kuuldes minestavad. Kolme sõbra Artsi, Tauri ja Raimo tõttu kutsutaksegi Uue-Rootsivere kooli viiendikke pättide klassiks: nad saadavad õpetajad pikalt, direktoril pole mingit autoriteeti ja klassivenda kiusatakse ainult sellepärast, et „mis ta siis on selline“. Mida iganes Raimo koos oma sõpradega ka ette ei võtaks, on selge, et pahandus sellest tuleb.

Tundub, et kõik on alla andnud. Aga ühel päeval saabub kooli uus õpetaja ning Raimo ja tema sõprade elu pööratakse pea peale.

Talv
Sassikute elukoht, Vesiroositiik, on täis lund. Ühel päeval leitakse Vesiroositiigilt suured jalajäljed. Kunagi ammu olid sassikud ja hiiglased sõbralikult koos elanud, kuid inimene oli hiiglased minema ajanud ja väikesed sassikud olid jäänud tiigi äärde elama, sest inimene ei olnud neid lihtsalt märganud. Kuid miks olid hiiglased nüüd, aastaid hiljem, tagasi tulnud ja pannud sassikud hirmu tundma?

Kevad
Lumi on sulanud. Järsku kostab kuskilt nuttu ja sassikud leiavad pisikese haldja Lilia nutmas. Haldjake ei saa enam heiluda, see tähendab lennata. Midagi on juhtunud.

Esimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis.
Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.