Author Archive: Anna

Power, Rory. Raxteri tüdrukud

RAXTERI TÜDRUKUD piltJõhker ja ilus, toores ja vankumatu – ma jumaldasin seda raamatut. – Emily Suvada
Meile öeldi, et järgige reegleid ja püsige elus.
Nad lubasid, et aitavad meid.

Sellest, kui Raxteri tüdrukutekool karantiini pandi, on möödunud poolteist aastat. Sellest, kui Mürk välja lõi ja Hetty elu pea peale pööras.

Algul surid üksteise järel õpetajad. Siis hakkasid nakatuma õpilased ja nende kehad muutusid veidraks ja võõraks. Nüüd, ülejäänud maailmast ära lõigatud ja oma saarekodus iseenese hooleks jäetud, ei söanda tüdrukud minna teisele poole kooli ümbritsevat tara, kus Mürk on muutnud metsa metsikuks ja ohtlikuks. Nad ootavad lubatud ravi, sellal kui Mürk imbub kõigesse.

Fotokonkurss “FOOKUSES ON LUGEMINE”

Narva Keskraamatukogu kuulutab välja fotokonkursi “FOOKUSES ON LUGEMINE”.

Osalema on kutsutud teismelised vanuses 12 kuni 18 aastat.

Konkursile ootame süžee- ja originaalpilte, mis peavad olema seotud konkursi teemaga. Foto peaks kajastama konkursi peamist ideed.

Konkursi nominatsioonid:

  • „Eesti loeb.” Pildi süžee peaks olema tihedalt seotud Eestiga;
  • “Osavõtlik lugemine.” Oodatakse pilte, kus on jäädvustatud inimese emotsioonid lugemise protsessis; humoorikaid ja naljakaid pilte, seotud teose tegelasega või süžeega. Fotol võib olla kujutatud nii üks inimene kui mitu;

Mälestiste radadel

21. juunil alustas Narva Noortekeskuse rühm oma tööpäeva väljaspool linna. Aasta pikimal päeval koristasid lapsed ajaloolist Siivertsi kalmistut – riisusid lehti ja piirasid võsa. Nii tehti kummardus mitu sajandit tagasi Narvas elanud tuntud isikutele, kelle hauplatsid olid jäätud unarusse,

Projekt koosneb mitmest osas ning on suunatud nii Siivertsi kalmistu korrastamisele kui ka kodukoha ajalooga tutvumisele.

Laste joonistuste näitus “Seemne teekond”

Сказка про СемечкуTeisipäeval, 15. juunil kell 10.30 toimub Narva Keskraamatukogu lasteosakonnas kirjanik Sergei Kase loominguline kohtumine noorte lugejatega ja tema raamatu “Muinasjutt Seemnest” ainetel laste joonistuste näituse avamine. Kohtumisest võtavad osa Narva Lastekodu lapsed.

Näitus on Moskvas asuva Eesti saatkonna ja Sergei Kase ühisprojekt. See raamat on hea näide eesti-vene kultuurikoostööst: Eestist pärit autori teksti illustreerib Venemaalt pärit kunstnik Anastasia Anninskaya. Aasta jooksul toimusid Moskva lasteraamatukogudes õpitoad, mille käigus joonistasid lapsed muinasjutu peategelanna Seemne seiklusi. Neid töid esitletaksegi näitusel. Raamatu tiraaži levitati mõlema riigi raamatukogude, lastekodude ja heategevusfondide kaudu.

Näitus “Minu lipp – minu kodumaa”

Narva Keskraamatukogu lasteosakonnas on avatud 4. juunist kuni 1. juulini lastetööde näitus Eesti lipu kohta. Tööde autorid on lasteaedade Sädemeke, Päikene, Käoke ja Põngerjas lapsed.

Noored kunstnikud kasutasid erinevat tehnikat, et edastada oma nägemuse eesti lipu rahvuslikust omapärast ja ilust.

Info: Narva Keskraamatukogu, tel. 3591467

Ojala, Tarvi. Ühetähejutud

ÜHETÄHEJUTUD piltTeose tekitaja teeb teatavaks:

Kunagi kooliajal kästi kirjanduse koolitunnis kirjutada kirjatükk, kus kõik käib k-ga. Kirjutades kogesin kirge: koostasin konkreetset kirjutist, kuid kurdudesse kogunes küllaga kõrvalisi kõnekäände, küsimusi – kõik k-ga. Kodus katsusin koolis kirjutamata kirjed kaustikusse kokku koguda. Kukkusin kirjutama kamraadidele, kaaslastele, külalistele – kõik kulges kenasti. Kergeks katsumuseks kujunes kirjutamine kõigi kirjatähtedega, kuid kogemuse kogunedes klappis kõik kokku. Kadusid kahtlused keele kesisest kujundiküllasusest …

Tarvitage teost tujutõstvana.   Tarvi

Monroe, Robert A. Kauged rännakud : [kehaväliste kogemuste klassika]

KAUGED RÄNNAKUD piltRobert A. Monroe raamatud on kehaväliste kogemuste uurimise klassika. Teises raamatus räägib ta oma uskumatutest aja- ja ruumivälistest rännakutest. Toetudes kümmekonna aasta pikkusele uuringule psühholoogia ja psüühika vallas, esitleb ta uut ja põnevat teekonda, et avastada füüsilise maailma üleseid kogemusi. See raamat pakub avaramat lähenemist teadvuse olemusele ja meeleliste kogemuste lõpmatuna tunduvatele võimalustele, sellele, mis peitub inimeseks olemises.
Robert A. Monroe on rahvusvaheliselt tuntud kui Monroe instituudi asutaja ja selle kauaaegne juht. Instituut on saanud kuulsaks oma uuringutega helilainete eri vormide mõjust inimese ajutegevusele.

Paas-Loeza, Merilin. Mida silmad ei näe

MIDA SILMAD EI NÄE piltHanneli on noor lootustandev pianist. Pärast traagilist õnnetust, mille tagajärjel sureb tüdruku ema ja isa otsustab kolida väikesesse Tuhakõrve linnakesse, tundub Hannelile, et ta on pidanud loobuma kõigest. Seetõttu otsustab ta loobuda ka muusikast. Läbi isiklike väljakutsete, eneseleidmise ja traumast tasapisi ülesaamise hakkab Hanneli märkama enda ümber teisi, kes abi vajavad, ja leiab uuesti tee muusika juurde.

Merilin Paas-Loeza noorteromaan „Mida silmad ei näe“ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel ühe kahest välja antud III kohast.

Dautremer, Rébecca. Jacominus Gainsborough’ paremad päevad

JACOMINUS GAINSBOROUGH PAREMAD PÄEVAD pilt„Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri. / Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees!“ luuletas kord Faehlmann väärikas värsimõõdus. Jacominus Gainsborough võiks vabalt olla too mees, ainult et tal on nimi ja see on uhke, peale selle on ta juhtumisi jänes, ja veel niisugune, kes meenutab üsnagi Beatrix Potteri ilmakuulsat Peter Rabbitit. Igal ajal omad kombed.

Raamatus on kaksteist stseeni Jacominuse elust. Jacominus pole kõige suurem, julgem ega tugevam, kuid oma linka-lonka jalaga läheb ta südikalt läbi elu: unistab, võitleb, rõõmustab, heitub, saab isaks ja vanaisaks ja vanaks.