Author Archive: Anna

Juske, Jaak. Eesti kummituslossid

EESTI KUMMITUSLOSSID. ISA PÕNEVAD UNEJUTUD AJALOOST piltEesti on väike maa ja siin elab vähe inimesi. Siiski mahub siia sadu vanu losse ja linnuseid, mis on väidetavalt koduks väga paljudele kummitustele. Osa neist hoonetest on varemeis või kurvas seisus, teised kenasti korda tehtud.

Eriti palju leiab kummitusmõisaid Lääne-Virumaalt, aga ka teistest piirkondadest. Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam elabki ju hoopis Haapsalus. Muuseas, Must Daam on ka täiesti olemas ja tema koduks on juba mitu sajandit Sagadi mõis.

Tallinna vanalinn lausa kubiseb kummitusmajadest, nii et nendest on Jaak Juskelt ilmunud samas sarjas omaette raamat.

Vilep, Heiki. Une-Mati viimased udujutud

UNE-MATI VIIMASED UDUJUTUD piltUne-Mati viimased udujutud on järg ja eelviimane osa raamatutele “Une-Mati udujutud” ja “Une-Mati uued udujutud” ning “Une-Mati väga uued udujutud”. Sisaldab 7 juttu autori illustratsioonidega. Raamat räägib sellest, kuidas Une-Mati viib vanaisa vanamööbli poodi müüki, hakkab vahelduseks naiseks, teeb kosmosejaama küljes nööriga rippudes tiiru ümber maakera, leiutab terve rea täiesti mõttetuid asju, päästab Madli meteoriidisurmast, peatab aja ja paneb sõdalased Madli väikevenna arvutimängudes puhkepausi tegema. Lõpuks leiab Une-Mati, et Madli on juba nii suureks kasvanud, et talle polegi varsti vaja enam unejuttu rääkida. Pealegi hakkavad Une-Matil udujutud otsa lõppema ja normaalseid oskab ju Madli isegi välja mõelda.

Alver, Anne-Mari. Meie teistmoodi vanemad

MEIE TEISTMOODI VANEMAD piltAts saab teada, et tema vanemad pole abielus. Tema sõber arvab, et Atsi vanemad tegid nalja – kes siis ilma abieluta lapsi saab. Kui poisid oma sõprade käest küsivad, saavad nad teada, et vanemaid ja peresid on väga erinevaid. Kõik vanemad on natuke teistmoodi!

Lempu, Kristel. Dino

DINO piltKogenud logopeedide loodud lugema õppimise raamat  ”Dino” sobib 4–7-aastasele lapsele, kes on omandanud lugemis- ja kirjutamisoskuste eeldused, eristab ja tunneb tähti, oskab nimetada ja hääldada tähele vastavat häälikut (ka topelttähte) ning kahte-kolme tähte kokku lugeda.

Raamat sisaldab:

  • lihtsaid olukordi kujutavaid pilte,
  • piltidele toetuvat lühikestest sõnadest koosnevat trükitähtedega teksti,
  • soovitusi juhendajale,
  • teksti mõistmist toetavaid küsimusi.

Arnek, Pille. Elli kirjad

ELLI KIRJAD piltEllil ja Noral on kombeks kasutada maha jäetud talu postkasti, et üksteisele kirju kirjutada. Sügisvaheajal kolib Nora aga ära. Elli viimane kiri jääb tal saamata. See vedeleb postkastis mitu nädalat. Koolist tulles Elli mõnikord piilub postkasti, aga sinna vaatamine teeb ta kurvaks. Ta igatseb Norat.

Ühel päeval on kiri kadunud. Elli ei oska sellest midagi arvata. Aga kui ta mõne aja pärast vanast harjumusest postkasti kiikab, on seal uus kiri. Käekiri on võõras. Selles tänatakse Ellit heade soovide eest. Aeg olevat raske ja iga selline kiri toob vaheldust ja pisut rõõmu. Kirjutajaks on Henn.

Elli kuuleb sellist nime esimest korda. Ta uurib kirja ümbrist, kiri on posti pandud eile… või ei… oot… kuupäev on küll eilne, kuid aastaarv on 1918. Täpselt sada aastat tagasi. Selgub, et Henn elab Narvas.

Erlandsson, Karin. Pärlipüüdja : legend Silmaterast

PÄRLIPÜÜDJA. LEGEND SILMATERAST piltAinult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Aga kuidas otsida kõikide poolt ihaldatud pärlit, kui reisikaaslaseks tuleb tüütu sirts, pidevalt vadistav tüdrukutirts, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata?

Applegate, Katherine. Soovipuu

SOOVIPUU pilt„Puud ei oska nalja visata, aga kahtlemata oskavad nad lugusid jutustada …”

Selle tammepuu nimi on Punane ja tal on palju aastaringe. Ta on piirkonna soovipuu: inimesed kirjutavad oma soovid riideribadele ja seovad need Punase okste külge. Ühes varesest sõbra Bongo ja teiste loomadega, kes Punase õõnsustes elutsevad, peab soovipuu naabruskonna üle vahti. Võiks arvata, et Punane on näinud kõike. Aga ühel päeval kolib piirkonda uus perekond. Sugugi mitte kõik ei ole nende vastu külalislahked ja Punase roll soovipuuna muutub olulisemaks kui kunagi varem.

Sommer-Bodenburg, Angela. Väike vampiir sõidab ära

VÄIKE VAMPIIR SÕIDAB ÄRA piltPuhkus talus? Anton ei ole vanemate puhkuseplaanidest just vaimustuses. Et mitte igavuse kätte ära surra, räägib ta väikesele vampiirile augu pähe, et see kaasa tuleks. Aitas ju Anton ükskord ka väikese vampiiri täbarast olukorrast välja. Aga vampiiriga reisima minek toob kaasa omajagu raskusi. Sest harilikult vampiirid ju rongiga ei sõida …

Väike vampiir sõidab ära” on sarja kolmas raamat. Varem on ilmunud „Väike vampiir” ja „Väike vampiir kolib”.

Laste jutuhommik 2019

Jutuhommik toimub 30. märtsil kell 12.00 Narva Keskraamatukogus (Malmi 8, 4. korrus, t. 53).

Traditsiooniliselt tähistatakse 2. aprillil taani kirjaniku Hans Christian Anderseni sünnipäeval rahvusvahelist  lasteraamatupäeva.

Seoses sellega toimub Narva Keskraamatukogus laste jutuhommik. Tänavune üritus on pühendatud Vitali Bianki loomingule!

Jutuhommikul loeb üks laps lasteaia eelkooli rühmast ette lõigu V. Bianki tekstist “Pisihiir Piiks”.

Parima lugeja valib žürii.