7.-9. klass

Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margaritaa” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.

Skandar Smithi unistus täitus: temast sai ükssarvikuratsur.

Kuid Skandari ja ta sõprade teisel treeninguaastal algavad uued mured. Keegi leiab viisi, kuidas surematuid metsikuid ükssarvikuid tappa, ettekuulutus hoiatab hirmsa ohu eest ja maagilised elemendid hakkavad Saart hävitama.

Samal ajal igatseb Skandari õde Kenna oma venna juurde minna ja Skandar on otsustanud õde iga hinna eest aidata. Kas Skandar suudab avastada, kuidas saab takistada Saare enesehävitust, kui tormipilv on juba tõusmas?

Uurimine on lõpetatud. Viis aastat tagasi tapeti koolitüdruk Andie Bell. Seda tegi Sal Singh. Politsei teadis, et see oli tema töö. Kõik linnas teadsid.

Aga Pippa Fitz-Amobi, kes on üles kasvanud samas linnas, aastaid nende arutelude keskel, ei ole selles nii kindel. Kui valib selle sünge loo oma koolilõpu uurimistöö teemaks ja hakkab uuesti inimestega rääkima, hakkavad ootamatult ilmnema saladused, mis panevad tüdruku alguses kulmu kergitama, siis aga jahmatavad aina enam ja enam. Kas süüdi on mõistetud tõesti vale inimene? Ja kui tõeline mõrvar on tõesti endiselt vabaduses, kui kaugele ta on valmis minema, et vältida tõe ilmsikstulekut?

Draama, peresaladused ja nuhk omaenda köögis! Kuidas saab küll Jevgenist kangelane, kui tal pole isegi oma tuba? Ta ei ole sporditäht ega legendaarne balletitantsija. Ta ei ole ka ameeriklane, kellel on vabadus kanda üle mõistuse erksavärvilisi riideid ja närida Juicy Fruiti nätsu. Jevgenil on ainult pisike pliiatsijupp, vanaema laua alumine külg ja joonistused, mis võivad kõike muuta.

Eugene Yelchin (Jevgeni Jeltšin) jutustab lõbusate seikadega loo oma lapsepõlvest külma sõja aegsel Venemaal. Tulemuseks on jõuline portree poisist, kes püüab mõista oma kohta perekonnas ja esitab kogu oma nooruse küsimusi, millele ei saa vastust.

“Mulle tuleb nii ilusaid tiigikesi nähes alati meie esimene kohtumine meelde.”

Chiba linn Jaapanis. 2017. aasta sügis. Lahutamatud lapsepõlvesõbrad Miyako ja Namika. Pealtnäha on nende vahel alati kõik hästi olnud. Lausa imeline, ütleks Miyako. Järsku muutub Namika rahulolematuks ning otsustab oma eluga mujal uuesti alustada. Kahe sõbra vahel tekivad arusaamatused ja olukorrad, kus on keeruline end väljendada. Tüdrukud peavad jõudma selgusele, mida nad teineteise jaoks tegelikult tähendavad. Kas neil õnnestub oma sõprus päästa? Või ongi nüüd kõik?

Romantiline ulmepõnevik „Hõberebane“ on „Hingelinnu saaga“ triloogia viimane osa, milles jõuab lõpule noore tütarlapse Säde Oja kangelaslik teekond tavalisest inimesest Viimase Hingelinnuni. Säde on lõpuks pühitsetud Eesti Eriliste Eriüksuse agendiks ja koos oma partneri, hundimoonduja Susiga, peab ta taga ajama müstiliste ja eluohtlike helendavate kapslite jälgi, mis annavad nende tarbijale hetkeks erilised võimed ja mis ohustavad tervet riiki.

Samal ajal hakkab Marimetsa kliinikust vargsi levima uus mõistatuslik haigusepuhang, mis röövib erilistelt nende võime ja ähvardab paisata kaosesse hapra tasakaalu, mille nimel Säde on kolm aastat võidelnud.

16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana.

Peagi otsustavad Ana ja tema sõbrad võtta vastu väljakutse – veeta nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas talumajas, mis on kuulus legendide ja hirmuäratavate sündmuste poolest. Lõbus õhtu muutub aga tõeliseks õudusunenäoks, mille keskmes on salapäraselt kadunud tüdruk.

Jaan jääb kaheteistaastaselt orvuks ning satub heade naabrite toetusest ja omaenese parimatest kavatsustest hoolimata laste varjupaika, seejärel aga ulakate poiste kooli. Kõigi oma kõhkluste ja hirmude kiuste on Jaan otsustanud iga hinna eest ise hakkama saada ning alati tubli, õiglane ja kartmatu olla. Aga kas sellest on küllalt, et kõigist ohtlikest seiklustest ja katsumustest võitjana välja tulla?

Meie tuntud laste- ja noorsookirjaniku Jüri Parijõe „Teraspoiss“ ilmus esimest korda 1937. aastal kirjastuse Loodus sarjas „Looduse kuldraamat“ ja pärjati 1938. aastal Vabariigi Presidendi auhinnaga.

„Oodates Norra kuningat” jälgib teismelise Hele kujunemist nelja aasta jooksul. Tüdruku suurim vaenlane on ta enese sisemine ebakindlus: ta on veendunud, et ei oska kedagi enda elus hoida ning pole tegelikult väga hea inimene. Kuna vajalikku tuge ei paku ka tema perekond, kus keskendutakse fassaadi näitamisele, usub Hele, et ainus väljapääs on luua oma turvaline maailm koos poiss-sõbra Ivoga.

Sügavatest tunnetest hoolimata on noored aga väga erinevad. Poisi iseseisev maailm kõigi selle pidutsemiste ja autodega põrkub tihti järsult raamatulembelise tüdruku omaga, keda piirab range nõue alati õigel ajal koju jõuda.

Muremõtetes Marta põgeneb metsa, kus kaalub võimalust oma elu lõpetada. Sel hetkel kohtub ta tundmatu noormehega, kellega hakkab suhtlema. Kes on see salapärane Joonatan, miks elab ta metsas ja mis on tema lugu?

Liina Vagula töötab eesti keele ja kirjanduse õpetajana Põlvamaal Tilsi põhikoolis. Varem on temalt ilmunud kogumikud „Kirjad emale“ (2009), „Kirjad isale“ (2009), luulekogu „100 tundevarjundit“ (2017) ning noorteromaanid „Keegi teine“ (2018) ning „Täiusliku elu hind“ (2021). „Lenda, vaba lind“ sai kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tänapäeva korraldatud noorteromaanivõistlusel.