7.-9. klass

Ajalugu on täis kummalisi loomalugusid, mida on mõtelnud välja kõige säravamad ja mõjukamad mõtlejad ja meelelahutajad Aristotelesest Disneyni. Aga kui tahame loomi mõista, on meil veel pikk tee minna. Kunagi arvati, et angerjad tekivad ise mudast ja karud sünnitavad vormituid mügarikke, millest nad siis keelega lakkudes karupojad voolivad. Me usume ikka veel, et pingviinid on kenad olevused, laisikud on laisad ja raisakotkad on räpased tegelased. Tõde on hoopis teistsugune.

Zooloog Lucy Cooke viib meid ülemaailmsele seiklusreisile, kus avastame parimate asjatundjate abiga, kui palju on tõde pentsikutes lugudes ennast kohitsevatest kobrastest ja uudislugudes purjus põtradest.

Kriimu oli mõisakass juba kolmeteistkümnendat talve. Ühtegi teist paika kui mõis, klaasveranda ja park ta ei mäletanud. Kriimu ei mäletanud ka ühtegi teist aega, nagu oleks see kellelegi välja laenatud kui raamat ja siis ammuilma unustatud. Kriimu ei teadnud, kus või kes oli ta olnud varem. Ikka mõisakass Kriimu, nagu härra Enn uhkelt ütles.

See on raamat inimestele, kes armastavad kasse, ja inimestele, kes armastavad raamatuid ning lugemist.

Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu. Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?

Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest … ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?

Sigge kolib koos ema ja õdedega Stockholmist Skärblackasse vanaema pansionaati elama. Tema meelest on see tõeliselt äge. Nüüd on võimalik end tundmatuseni muuta, lausa uueks inimeseks saada. Plaan on saada tohutult populaarseks või vähemasti suuta inimestega niimoodi rääkida, et nad ei vaataks teda nagu veidrikku. Aga mida peaks tegema, et sõpru leida? Kuidas saada populaarseks? Ja ennekõike: kas seda on võimalik 59 päevaga saavutada?

“Eesti käsitöö käsiraamatust” leiate viie peamise käsitöötehnika – silmuskudumise, heegeldamise, pitsitehnikate, vööde ja paelte tegemise ning tikkimise – õpetused. Raamatu kokkupanemisel on võetud eeskujuks käsitöötegijate seas populaarne ajakirja Käsitöö album nr 22 „Tehnikaid ja töövõtteid”, mis ilmus aastal 1987 ja mille koostas Emmi Vahelaid. Ajatud käsitööteadmised on kohendatud tänapäevaseks ning oma täiendused on lisanud Eestis tuntud käsitöömeistrid ja -õpetajad TIIA ARTLA (silmuskudumine), ULVE KANGRO (heegeldamine), MARET LEHIS (vööd ja paelad), SILJA NÕU (tikkimine) ja EEVA TALTS (pitsid). Käsitööraamatust leiab juhiseid ka rahvusliku käsitöö tegemiseks. Juhendeid täiendavad selged joonised ja rohke fotomaterjal.

Ema on haige. Isa on läinud tööle välismaale. Lapsehoidja Jane on liiga hõivatud, et Henriettale tähelepanu pöörata ja näha asju, mida tüdruk näeb või arvab nägevat nende uue kodu Lootuse Maja sügavustes. Jäädes täiesti üksi, seltsiks ainult lood, avastab Henrietta, et Lootuse Maja on täis kummalisi saladusi: unustatud pööning, kummituslikud kujud, müstiline valgushelk, mis võbeleb aia taga puudel. Ühel ööl söandab ta üksi minna Ööbikumetsa pimedusse.
„Kui ma läbi aia sammusin, sirutus mu vari minu ees välja, selle salapärase metsa poole. Mets oli tume nagu taevast alla kukkunud tormipilv.”
See, mis ta metsast eest leiab, muudab kogu tema maailma.

Ühel 1941. aasta juunikuu varahommikul kamandavad tigedad sõdurid Algiukase ja kõik tema pereliikmed vooditest välja ja käsivad neil end sõiduks valmis panna – nii asuvad tuhanded leedulased sunniviisil teele Siberisse. Miks nad küüditatakse? Mis on nende süü? Kus asub see Siber? Algiukasel on palju küsimusi. Seal kaugel ja karmil maal peab pere külmavõetud kartuleid süües, pisaratega suppi soolates ja lauludega südant soojendades ellu jääma. Seal sünnib küüditatute koor “Õunad“ ja lauldes kasvavad tiivad.

Jurga Vilė ja Lina Itagaki graafiline romaan “Siberi haiku” ei too lugejateni ainult Algiukase saatuse. Selliseid valusaid perekondade ellujäämislugusid kannavad südames paljud leedulased, samuti lätlased ja eestlased. Kuid kui neid kirja ei panda ja üles ei joonistata, vajuvad

Sigge on tagasi! (Ja ei sure ära, isegi haigeks ei jää!) Pärast Stockholmist ärakolimist on Sigge elu palju paremaks läinud!

Vanaema hotell tundub nagu päris kodu ja koolis ei ole keegi tema vastu nõme. Veel paremaks läheb asi siis, kui lahedad kaksikud Sixten ja Karl-Johan kutsuvad ta oma hiphopbändi nimega 6 10 Mushroom, mis peab esinema kooli jõulukontserdil. Aga mida lähemale kontsert jõuab, seda rohkem Sigge närvi läheb – kaksikud ei paista nimelt lugude harjutamise ega isegi nende kirjutamise vastu kuigivõrd huvi tundvat.
Miks on nii raske leida uusi sõpru, ilma et samal ajal ei veaks alt oma parimat sõpra? Kas populaarseks saamise hind on saamine kellekski, kes sa tegelikult pole?

Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita. Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.

On aasta 1942 ning ameeriklased Maddie ja Ellis Hyde saabuvad Šotimaale. Karistuseks perekonna häbistamise eest on isa lõpetanud Ellise ülalpidamise ning nüüd on pojal on veider plaan, kuidas isa lugupidamine tagasi võita – selleks tuleb välja selgitada Loch Nessi koletise saladus. Maddie aga jääb enamasti üksi ning peab õppima hakkama saama võõral maal, mis pealegi on sõjas. „Vee piiril“ on lugu sõjaaegsest Šotimaast, müütidest ja teineteise leidmisest.

SARA GRUEN on New York Timesi ja USA Today müügiedetabelite tipus teostega „Vesi elevantidele“ (2011), „Ape House“, „Riding Lessons“ ja „Flying Changes“. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde ja üle maailma müüdud üle 10 miljoni eksemplari. 2011. aastal tehti raamatu „Vesi elevantidele“ põhjal menukas mängufilm.